Õppetegevused ja metoodilised soovitused. Võimalik diferentseerimine. Võimalused lõiminguks ja läbivate teemade käsitlemiseks. Lühidalt muutustest võrreldes kehtiva (2002 a) ainekavaga.
1. Õppetegevused ja metoodilised soovitused.
Hindame õpetaja vabadust ise metoodikat valida, lahti on kirjutatud õpilaste poolt tehtavad katsed (kohustuslikud ja täiendavad-soovituslikud) ja antud õpitulemuste saavutamiseks vajalikud demovahendite ja demokatsete loetelu. Lubatud on kasutada valemite lehte vastavalt õpetaja nägemusele, näiteks – kõigis töödes või suuremamahulistes või ei kasuta üldse. Ka probleemülesannete lahendamiseks on soovitav klass jagada rühmadeks.
2. Võimalik diferentseerimine
Diferentseerida saab:
hindamisprotsentide nihutamisega (vt hindamise aluseid). Näiteks nõrgemate õpilaste hindamisel on madalamat järku õpitulemuste osakaal suurem.
Töö teostamine erinevate abimaterjalide – õpikute, konspektide, mõistete kaartide, valemite lehe kaasabil
Kontrolltööde maht varieerub
Praktiliste tööde puhul hinnatakse erinevaid uurimuslikke oskuseid eraldi.
3. Võimalused lõiminguks ja läbivate teemade käsitlemiseks
Valdkonnapädevused
Füüsikal on oluline koht loodusteadusliku pädevuse kujundamisel. Selleks arendatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust füüsika-alases kontekstis:
- õpitakse mõistma ja selgitama loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas eksisteerivaid objekte ja nähtuseid;
- õpitakse probleemide lahendamisel kasutama loodusteaduslikku meetodit ja uurimuslikku lähenemist sõltuvalt probleemi tüübist;
- õpitakse võtma vastu pädevaid keskkonnaalaseid otsuseid ja prognoosima nende mõju arvestades erinevaid aspekte;
- kujundatakse huvi loodusteaduste kui maailmakäsitluse aluse ja areneva kultuurinähtuse vastu;
- väärtustatakse vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.
Tabelis on esitatud ainevaldkonna sisesed lõimingu kohad. Õpitulemustes on oluliselt selgemalt välja toodud seosed igapäevaeluga, eluslooduse ning keskkonnaprobleemidega. Lõimingu õnnestumiseks on vajalik aineõpetajate tihe koostöö ja aluseks ühtne uurimuslik meetod. Võmalusel võiks viia osa tunde õppeklassist välja (õue, teise ainekabinetti).
Üldpädevused
- Väärtuspädevus. Väärtustatakse teadmiste ja oskuste omandamist läbi õpiprotsessi rakendades seejuures uurimusliku lähenemist ja probleemide lahendamist.
- Sotsiaalne pädevus. Õpitakse erinevates situatsioonides – praktilistes töödes, projektides, rühmatöödes ja rollimängudes omavahel koostööd tegema, üksteisega arvestama, kaasõpilaste arvamust kuulama. Keskkonnakaitse ja inimese tervisega seonduvate teemade käsitlemisel on võimalik rakendada rühmatöid või väitlusi võttes probleemide lahendamisel arvesse lisaks teaduslikele ka seadusandlikke, majanduslikke ning eetilis-moraalseid aspekte.
- Õpipädevus. Kui üldine õpipädevus on kujundatud juba 1.-7. klassis, siis 8.-9. klassi füüsikas viiakse rõhuasetus enesejuhitud õppimise oskuste kujundamisele probleemide lahendamisel ja uurimusliku õppe rakendamisel nii reaalses kui ka arvutipõhistes õpikeskkondades. Seejuures arendatakse õpilastel oskusi uute teadmiste omandamiseks ja hüpoteeside kontrollimiseks, probleemide lahendamiseks vajalike tegevuste planeerimiseks, läbiviimiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Erinevate ülesannete lahendamisel õpitakse ka õppimiseks vajalikku taustinfot leidma ning kriitiliselt hindama. 9. klassi lõpetamisel peaks õpilased olema suutelised iseseisvalt õppima ning oma teadmisi ja oskusi hindama, et seeläbi edasisi õpinguid planeerida.
- Suhtluspädevus. Õpitakse korrektselt kasutama füüsilalisi termineid ja teaduskeelele omast stiili. Uurimuslike ülesannete ja probleemide lahendamise tulemuste kirjalikul ja suulisel esitamisel hinnatakse keele kasutamise korrektsust nii õpetaja kui ka kaasõpilaste poolt.
- Matemaatikapädevus. Matemaatikapädevust kujundatakse esiteks läbi uurimusliku õppe, kus on oluline koht andmete analüüsil ja tõlgendamisel, aga ka tulemuste esitamisel tabelite ja joonistena ning ka eri vormides esitatud info ülekandmisel ühest vormist teise. Teiseks arendatakse matemaatilise info analüüsi ja esitamise oskust kõigi füüsikas käsitletavate teemade juures. Kolmandaks kinnistuvad matemaatilised oskused – tehted kümneastmetega, protsentarvutused, seoste rakendused füüsika ülesannete lahendamisel.
- Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuspädevust kujundatakse läbi probleemide sõnastamise ja nende lahendamiseks sobilike strateegiate väljatöötamise. Seejuures tutvutakse ka erinevate elukutsete ja tehnoloogiliste rakendustega, mis eeldavad füüsika-alaseid teadmisi ja oskuseid. Uurimuslik õpe on iseenesest suunatud sellele, et õpilased õpiksid probleemide esinemisel püstitama eesmärke nende lahendamiseks, leidma iseseisvalt lahendusi ning reageerima paindlikult ideede teostamisel ilmnenud piirangutele ja võimalustele.
Läbivad teemad
- Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Senisest enam on füüsika ainekavas pööratud tähelepanu enesejuhitud õppimise oskuste kujundamisele. Selleks on planeeritud rohkete uurimuslike tööde läbiviimine, aga ka arvutipõhiste õpikeskkondade rakendamine ning töö veebimaterjalide ja teiste teabeallikatega. Erinevate aktiivõppevormide eesmärgiks ei ole ainult uute teadmiste omandamine, vaid ka elukestvaks õppimiseks vajalike oskuste harjutamine. Erinevate teemadega seonduvalt tutvustatakse füüsikaga seonduvaid elukutseid ning edasiõppimise ja karjäärivõimalusi.
- Keskkond ja jätkusuutlik areng. Eelkõige toimub läbiva teema käsitlemine 8.ja 9. klassis energia teemaga seonduvalt.
- Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Kodanikualgatuse ja ettevõtlikkuse arendamine toimub koos ettevõtlikkuspädevuse arendamisega erinevate probleemide määratlemisel, lahendusstrateegiate leidmisel ja lahendamisel.
- Kultuuriline identiteet. Füüsikas pööratakse tähelepanu, kuidas avastused ja leiutised mõjutavad kultuuriloolist arengut ning käsitletakse füüsikute osa teadusloos.
- Teabekeskkond. Läbiv teema teabekeskkond leiab käsitlemist eelkõige seonduvalt probleemide lahendamise ja uurimuslike töödega, kus tuleb koguda, kriitiliselt analüüsida ja kasutada erinevaid infoallikaid ning teatud töödes kõrvutada olemasolevat infot enda läbiviidud uuringutest saadud tulemustega.
- Tehnoloogia ja innovatsioon. Tehnoloogia ja innovatsioon rakendub füüsika õppimisel tutvustades looduse ja tehnoloogia omavahelisi seoseid ning kasutades tehnoloogilisi vahendeid õppetöös. Nii on ainekavas esitatud rohked võimalused IKT kasutamiseks füüsika õppimisel, sh uurimuslike tööde tegemiseks. Eraldi tähelepanu on pööratud mobiilsete mõõtevahendite kasutuselevõtule (Vernier`-seadmed), mis on toodud õpikeskkonna kirjelduses kui ühed vajalikud õppevahendid.
- Tervis ja ohutus. Läbiv teema tervis ja ohutus leiab käsitlemist kõikide teemade juures seonduvalt füüsika spetsiifikaga.
4. Muutused võrreldes kehtiva ainekavaga
- täpsem eesmärkide lahtikirjutus,
- ainekavas on välja toodud praktilised tööd
- aktiivsete õppemeetodite kasutamine – uurimuslike oskuste arendamine läbi praktiliste tööde ning orienteeritus igapäevaeluliste probleemide lahendamisele.
- Suurem seotus igapäevaeluga ja keskkonnaprobleemidega.
- Ülesannete lahendamisel tuuakse välja soovitus valemilehtede kasutamiseks – olulisemaks tuleb pidada õpilaste oskust seoseid kasutada, mitte neid lihtsalt pähe õppida.
Põhikooli valdkonnaraamat LOODUSAINED 2010