Talvi Järv – Saku Gümnaasiumi majandusõpetaja
Saku Gümnaasiumis on majandust õpetatud seitse aastat. Seejuures on kasutatud Junior Achievement Eesti (edaspidi JA Eesti) programme ja õppematerjale, mis võimaldavad õpetajal väga paindlikult oma tööd korraldada.
Kuidas õpetada noori õigesti majandama ja kas see üldse ongi kooli ülesanne? Põhilised väärtushinnangud pannakse paika kodus, kool saab nende tasakaalustamisele vaid kaasa aidata.
Saku Gümnaasiumis saavad õpilased juba põhikooli lõpuklassis läbida majanduse eelõppe valikaine. 10. ja 11. klassis on humanitaar- ja reaalsuunal õpilasfirma valikkursus, praktilisel suunal õpilasfirma ja majandusteooria kaks kohustuslikku kursust.
Kõikidel kursustel käsitletakse erinevaid meetodeid kasutades järgmisi märksõnu:
- raha;
- ettevõtlikkus;
- karjäär;
- ettevõtlus.
Raha
Tuntud ütluse järgi ei tee raha inimesi õnnelikuks – raha teeb rahulikuks. Just seda rahulikkust ja rahaga mõistliku ümberkäimise oskust püüamegi koos õpilastega omandada.
Põhikooli lõpuklassis on kasutusel JA Eesti poolt välja antud „Isiklik majandus. Õpilase töövihik”, mis on heaks abivahendiks nii rahaasjadest arusaamisel kui karjääri planeerimisel. Õpetajat abistab tunni ettevalmistamisel JA Eesti „Isiklik majandus. Õpetaja ja konsultandi tööjuhend”.
Õpilased koostavad eelarve oma taskuraha kasutamise kohta ja proovivad ka perele kuueelarvet koostada. Viimane ei pruugi alati õnnestuda, sest sageli puuduvad õpilastel vajalikud andmed. Paljud tunnistavad, et ei tea pere rahaasjadest midagi ja neile rahamuredest ei räägita. Küll aga teab igaüks täpselt oma taskuraha suurust ja selle saamise tingimusi. Mõnikord on õpilastele uudiseks, et selle napi raha kasutamist saab planeerida ja hea tahtmise korral isegi säästa. Rahateema lõpetab tunnitööna essee „Minu taskuraha” järgmise kava alusel:
- taskuraha suurus;
- selle saamise tingimused;
- kasutamise tingimused;
- unistuste taskuraha ja mida sellega ette võtta.
2011 a. korraldas Eesti Pank esimest korda taskuraha teemaliste esseede võistluse. Saku Gümnaasiumist saatsime sinna 33 esseed. Eesti Pank tänas õpilasi väikeste meenetega ja saatis koolile tutvumiseks ”Laste taskurahateemaliste kirjutiste sisuanalüüsi” (uuringufirma Emor veebruar 2011). Sellest selgus, et Saku Gümnaasiumi õpilaste taskuraha suurus vastab Eesti keskmisele ja enamasti kulutavad nad raha samamoodi nagu eakaaslased mujal Eestis – maiustustele, karastusjookidele, meelelahutusele jm. Murelikuks tegi see, et vähemalt pooltel õnnestus vajadusel taskuraha juurde kaubelda või ei olnudki kindlat summat määratud. Samas aga õpetab just kindla summaga majandamine oma rahaasju kontrolli all hoidma.
Eriti kõrgelt väärtustavad õpilased omateenitud raha. Tunnis räägitakse ja kuulatakse meeleldi tööl käimisest ja raha teenimisest. Õpilased on taskuraha teenimiseks teinud väga erinevaid töid: jalutanud koeraga, kastnud lilli, müünud jäätist, rohinud peenraid. Päris mitmel on osa suvel teenitud rahast veel talvelgi alles.
Enamuse arvates on raha säästmine vajalik. Seda peetakse keeruliseks, kuid siiski võimalikuks. Õpilased vahetavad omavahel kogemusi, kuidas seda kõige parem teha oleks. Mõned näited:
- peab olema kindel plaan, mille nimel säästa;
- raha ei tohi kooli kaasa võtta;
- koolitoidu söömine on kasulikum kui puhvetist saiakesi osta;
- säästmiseks mõeldud raha tuleb ära peita, et ei oleks kogu aeg silme ees.
Ühe tüdruku põhimureks oli kolm Saku kauplust, millest tal kuidagi mööda minna ei õnnestunud. Ta mõtles välja plaani: tuleb oodata koolibussi ja mitte minna jalgsi koju.
Paljud lapsed oli oma taskuraha suurusega rahul, kuna rohkemat tahta ei peetud võimalikuks. Õpilased mõistsid, et ka õed-vennad on vanemate ülalpidamisel ja vajavad samuti taskuraha. Tore oli tõdeda, et sõpru taskuraha suuruse põhjal ei valita ja koos võetakse ette vaid niisuguseid tegevusi, milleks kõigil raha jätkub. Üllatuslikult selgus, et lastel, kelle vanemad elavad lahus, on taskuraha mõnevõrra rohkem (just lahus elava isa panus oli suurem). Üheks õpilaste mureks on aga olude sunnil välismaal töötavad vanemad, ehkki teisest küljest õpivad need lapsed oma majandamisega paremini toime tulema.
Loomulikult ei pidanud lapsed esseed kirjutades mainima täpseid summasid ega tooma näiteid taskuraha või kulutuste suurusest. Rahateema jätkub järgmistes klassides, nii õpilasfirmas raha teenides kui majandusteooria kursustel.
Ettevõtlikkus
Majandusõpiku järgi mõistetakse ettevõtlikkust kui hoiakut, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik lähenemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtlik õpilane on aktiivse ellusuhtumisega, võtab osa koolis korraldatud üritustest ja aitab ise nende korraldamisele kaasa. Soovi teha midagi tavapärasest erinevalt tuleb igati toetada ja selleks ka võimalusi välja pakkuda. See ei tähenda, et iga teismelisele pähetulnud „ uuenduslik lähenemine” tuleks heaks kiita.
Ettevõtlikkuse arendamiseks kasutame lühiprojekte. Näiteks projekti ”Tee heategu” eesmärgiks on teha head ja kasulikku, ilma selleks raha kulutamata. Projekt õpetab märkama abivajajaid ja tegema tõhusat meeskonnatööd. 2010/2011 õppeaasta märksõnaks oli meie koolis märkamine. Projekti raames lavastasid õpilased lühinäidendi, mängisid pikapäevarühma lastega, parandasid õues pingi, kogusid lauamänge ja raamatuid, viisid läbi vanakraamilaada ja ostsid saadud tulu eest lastekodulastele kingitusi jms.
Projektitöö on meeskonnatöö ning elus hakkama saav inimene peab oskama teistega suhelda ja läbi saada. Koolis julgustatakse õpilasi osalema konkurssidel ja võistlustel (Eesti Panga prognoosivõistlus, ärimuinasjuttude võistlus, esseede konkurss, suitsuprii klassi võistlus, fotokonkurss ”Huvitav klassipilt” jms) ja nägema neis enda jaoks sobivaid võimalusi.
Karjäär
Majanduskursuse läbimisel analüüsib noor inimene kahte karjäärivõimalust:
- olla palgatöötaja;
- luua endale ise töökoht, tegeleda ettevõtlusega.
Juba põhikooli lõpuklassis õpitakse tundma oma võimeid, oskusi ja huvisid ning hindama tervist. Õppevahendina on kasutusel on Tiit Saksakulmu ”Teosta end. Karjääriõpetus. Info, nõuanded, testid” (Ellervo 2010). Põhikooli lõpus arvab enamus õpilasi teadvat oma unistuste ametit ja sinna jõudmise teid.
Et tegelikku elu paremini tundma õppida, võtavad 11. klassi õpilased osa töövarjupäevast. Töövarjupäev on kirjas ka kooli üldtööplaanis. „Varjutatava” leidmiseks kandideerivad õpilased motivatsioonikirjaga esmalt üleriigilistele kohtadele. Nii on meie kooli õpilased olnud lendurite, poliitikute, ministrite, ajakirjanike ja tuntud ettevõtjate töövarjuks. Huvitavate elukutsete esindajaid aitavad leida ka vanemad, sõbrad, vallavalitsus ja kool. Töövarjupäeva hindavad õpilased väga, sest see võimaldab näha ja tundma õppida reaalset töökeskkonda. Tihti luuakse ka püsivamad kontaktid ettevõtlusringkondadega. Nii näiteks sai lenduri töövarjuks olnud noormehest hiljem lennuvälja abitööline ja ta jätkas oma õpinguid lenduri elukutse omandamiseks. Iga õpilane teeb tunnis oma töövarjupäevast esitluse ja vastab kaaslaste küsimustele. Mõnikord võib ka selguda, et senine unistuste amet ei sobi tegelikkuses õpilasele üldse.
Ettevõtlus
Ettevõtluse põhiteadmistega tutvuvad õpilased järjejuttude vahendusel juba põhikooli lõpuklassis. Lugude jutustamist peetakse heaks õppemeetodiks, mis arendab aktiivset kuulamisoskust. Huvitav lugu tekitab kujutluspilte ja hõlbustab materjali omandamist. Näiteks alustab õpetaja juttu sellega, kuidas Mõhk ja Tölpa leiavad rahapaja, millest vanamoor kohe poole ära võtab. Edasi hakkavad kollid üle kivide ja kändude ettevõtlust arendama. Seejuures nõustab neid naabermetsa koll Ville, kes õpib majandust. Siis lugu katkeb kuni järgmise tunnini. Õpilased arutavad kuuldud jutu läbi, selgitavad oma sõnadega kasutatud ettevõtlusalaseid mõisteid ja ennustavad, mis võib järgmiseks toimuda. Kuna jutt on õpetaja omalooming, siis saab seda vastavalt õpilaste poolt tehtud ennustustele muuta. Loo katkestamine kõige põnevamal kohal kindlustab, et nädala pärast on õpilastel lisaks sisule meeles ka kasutatud majandusterminid. Teema lõpetuseks kirjutavad õpilased ise ärimuinasjutu, milles kasutavad etteantud majandusmõisteid. Muinasjutte loeme klassis ette ja parimad saadame JA Eesti muinasjuttude võistlusele.
10. klassis majanduskursuse raames tuleb õpilasel tegutseda õpilasfirmas. Õpilasfirmade programm on kasutusel paljudes maades. Eestis alustati 1992. aastal kahe õpilasfirmaga. 2010/2011 õppeaastal tegutses JA Eesti juhendamisel üle Eesti juba 150 õpilasfirmat. Saku Gümnaasiumis on tegutsenud kuue aasta jooksu 38 õpilasfirmat kokku 149 gümnaasiumiõpilasega.
Õpilasfirmade juhendamine ei ole keeruline, kui majandusõpetaja on läbinud koolituse JA Eesti juures ja saanud tunnistuse, mis lubab tal õpilasfirmadega tegeleda. Abiks on JA Eesti poolt välja antud „Õpilasfirmade tööjuhend”. Kindlasti tegutseb iga kool pisut omamoodi ja vastavalt võimalustele. Saku Gümnaasiumis järgime õpilasfirmade puhul järgmisi põhimõtteid:
- Nädalas toimub üks tund, kus saadakse kokku ja arutatakse lisaks teooria õppimisele ka oma firma asju.
- Igal firmal ei ole eraldi juhendajat, sest vajadusel on kõigil võimalik õpetajalt nõu küsida.
- Kõik firmad tegutsevad võrdsetes tingimustes ja kedagi ei valmistata eraldi ette vabariiklikuks võistluseks.
- Õpilasfirmade tegevus peab olema koolis nähtav ja kooskõlas kooli kodukorraga. Tegevus ei toimu teiste tundide arvelt ega esita õpilastele liigseid nõudmisi .
- Väärtustame õpilasfirmade järjepidevust ja head mainet.
Õpilasfirma kursuse läbimiseks on omad reeglid, mille alusel saadakse kursuse lõppedes ka hinne:
- õpilasfirma nõuetekohane registreerimine JA Eesti juures;
- lühike äriplaan (kuni 1 A4);
- õpilasfirma osalemine laatadel;
- majandusaasta aruanne ja tegevuse lõpetamine JA Eesti juures.
Iga õpilane peab tegutsema kindlas õpilasfirmas ja võtma osa kord nädalas toimuvast tunnist. Tund on jagatud kaheks – esimesel poolel toimub uue info jagamine (nt õpetaja esitlus mingil teemal) ja teisel poolel õpilasfirmade koosolekud. Näiteks kui teemaks on raamatupidamine, siis teoreetilisele sissejuhatusele järgneb õpilaste praktiline tegelemine oma firma raamatupidamisega. Tootmist tunni ajal ei toimu, selleks leitakse sobiv aeg ja koht.
Tõsiseks proovikiviks on äriidee leidmine. Paljud äriideed on seotud tööõpetuse tunnis omandatud oskustega – nt mitmesuguste kottide õmblemine, puidust lõikelaudade, pliiatsialuste jms meisterdamine, kunstitunnis õpitud tehnikate kasutamine (näiteks kalosside maalimisel). Tüdrukutele meeldib valmistada ehteid, poistele helkureid, T-särke ja õnnitluskaarte. Üheks huvitavamaks äriideeks on olnud kuivanud jõulukuuskede kogumine ja neist saunanagide valmistamine (ülejäänud oksad viidi sotsiaalmajja kütteks, ühekorraga said prügikastide ümbrused korda ja vaesemate inimeste ahjud soojaks).
Suursündmuseks on vabariiklik õpilasfirmade laat Kristiine keskuses, mis toimub traditsiooniliselt sõbrapäeva paiku. Enne seda peame jõululaada koolis, et omandada praktilisi müügikogemusi ja teha samal ajal õpilasfirmadele reklaami. Kaasõpilased on laadast väga huvitatud, kuid kuna õpilastel on raha vähe, siis pole käive väga suur. Vabariiklikul õpilasfirmade laadal toimub juba märksa edukam äritegevus, teiste firmadega suhtlemine ja uute sõprade leidmine. Õpilasfirmade tooteid hindab komisjon ja tublimatele on välja pandud auhinnad. 2010. aastal sai näiteks Saku Gümnaasiumi õpilasfirma „Puidupoisid” auhinna parima tootekvaliteedi eest. Sõbrapäeval toimub ka õpilasfirmade laat ka koolis ning tänu eelnevatele kogemustele on tulemused juba hoopis paremad. Nii mõnedki firmad on selleks ajaks oma toodet oluliselt edasi arendanud.
Õpilasfirma annab häid kogemusi meeskonnatöö osas, rahaga arvestamise oskust, arendab käsitöö oskusi ja targalt toimetades võib ka kasumit teenida. Mõnikord kujuneb õpilasfirma tegevus pereürituseks, kus vanemad abistavad oma „ärimehi” nii nõu kui jõuga. Laada ajal toovad vanemad lapsed koos kaubaga kohale ja ostavad uhkusega õpilasfirmade tooteid. Õpilastele meeldib nii praktiline tegevus kui ka laadale eelnevad koolitused JA Eesti juures. Pooldame suhtumist, et õpilasfirmas ei tehta vigu, vaid lahendatakse probleeme. Neid võib tekkida seoses tähtaegadest kinnipidamisega või suhtlemisega, kuid seni mitte kunagi raha pärast.
Õpilasfirma tegevust ei ole võimalik iga tund hinnata. Väga oluline on tähtaegadest kinnipidamine ja endale võetud kohustuste täitmine, sest ühesuguse hinde saavad kõik õpilasfirma liikmed. Kui kellegi panus on väiksem või lausa olematu, siis selle kohta vormistatakse koosoleku protokoll ja võib taotleda hinde alandamist.
Praktilisele õpilasfirma kursusele järgneb kaks kursust majandusteooriat. Kasutusel on JA Eesti „Majandusõpik gümnaasiumile” ning „Ülesandekogud I-III“. Kuid majandus on osa meie igapäevasest elust ja ainult õpikust seda õppida ei saa. Seepärast loevad õpilased ärialaseid artikleid, teevad esitlusi ja püüavad end kohalikus ettevõtluses toimuvaga kurssi viia. Näiteks uurisid õpilased 2010/2011 õppeaastal põhjalikult valla registris olevaid ettevõtteid. Iga õpilane kujundas ühele ettevõttele reklaami, mis iseloomustas selle pakutavat toodet/teenust. Vabariiklikule võistlusele ”Reklaam oma valla ettevõttele” saatsime 18 tööd ja võitjaks osutus meie koolis koostatud reklaam firmale OÜ Krisbaum. Edaspidi plaanime ettevõtlusnädala raames külastada kohalikke ettevõtteid ja tutvuda lähemalt tootmisega.
Ettevõtlikkus on inimese oskus tulla oma eluga toime. Kes on kooris laulnud teab, et sellega saab enamasti hakkama iga viisipidaja inimene. Koorist kasvavad välja solistid ja nende laulmine on klass omaette. Nad tahavad, oskavad, julgevad ja naudivad oma esiplaanil olemist. Ettevõtlusõppe kui koorilaulu käigus võidakse endas avastada nn ettevõtlusgeen. Näiteks lõpetasid 2011. aastal Saku Gümnaasiumi kaks väga ettevõtlikku noormeest, kes arendasid kaks aastat oma õpilasfirmat „Pikkasso”, tulid sellega Eestis kolmandale kohale, propageerisid raadios, televisioonis- ja konverentsidel esinedes ettevõtlust, osalesid valla töötute koolitamisel, kirjutasid projekte, rajasid valla noorte ettevõtjate klubi jne. Ühel neist oli juba lõpuklassis oma osaühing ja kindel plaan minna kõrgkooli majandust õppima.
Muidugi ei pea kõigist kursuse läbinuist saama ettevõtjad, küll aga võimaldab see kogemus oma ettevõtte loomist kaaluda. Praegu unistavad õpilased pigem hea palgaga töökohast, nii et mõttemaailma muutmiseks läheb veel aega. Õpilasfirma kursusega kutsume õpilasi avastama ettevõtlusgeeni ja hea äriideega tugevdama Eesti majandust.