Ülle Liiber, Tartu Ülikool, 2010
Tunni läbiviimine esitluse (PowerPointi) abil on suuremale osale õpetajatest igapäevane tegevus. Esitlust on lihtne koostada, seda saab alati täiendada ning üha paremaks muuta. Paljude õppeteemade kohta saab esitlusi alla laadida Koolielu või mõne teise portaali õpiobjektide kogust. Järjest enam tuleb ka õpilastel esitlusi koostada, mis annab märkimisväärse panuse nende info otsimise, töötlemise ja esinemisoskuse arengule.
Samas tuleb tõdeda, et nii mõnigi kord ollakse esitluse koostamisel kinni stereotüüpsetes mõttemallides, mille tulemusena tekivad üsnagi sarnased, valdavalt tekstilised ja õpiku struktuuri matkivad esitlused. Nii nagu ühelaadsed tunnid ei motiveeri õpilasi tundi jälgima ja kaasa töötama, ei tee seda ka ühelaadsed esitlused.
Heas geograafiaalases esitluses on ühendatud selged ja lühikesed tekstid, pildid, joonised, heli ja videod, mis võimaldavad anda mitmekülgse ettekujutuse mõnest piirkonnast, nähtusest, protsessist või objektist. Selline esitlus annab ühelt poolt ülevaate teema kõige olulisematest aspektidest, võimaldades samas näha ka detaile ja erisusi.
Geograafia kui õppeaine pakub häid võimalusi eri tüüpi esitluste koostamiseks ja nende abil tundide mitmekesistamiseks. Järgnevalt mõned mõtted ja soovitused, mida tasub arvestada geograafiaalaste esitluste koostamisel.
- Esitlus, nii nagu ka hea tund, võiks alata motiveeriva sissejuhatusega, kus ärgitatakse õpilasi mõtlema selle üle, miks seda teemat üldse käsitletakse ehk miks selle valdkonna teadmised meile vajalikud on. Geograafias on õppeteema motiveerimiseks mitmeid võimalusi. Mitmete loodusteemade õppimisel piisab mõne hiljuti toimunud loodusõnnetuse meenutamisest (vulkaanipurse, maavärin, tsunami, üleujutus, torm jmt), et õpilaste tähelepanu koondada ja neid toimunu kohta küsimusi esitama panna.
Tegelikult algab motiveerimine juba sobiva ja tähelepanu püüdva pealkirja väljamõtlemisest. Kui võimalik, seostage see igapäevaelu probleemide või sündmustega. Inimgeograafia teemade puhul võib pealkirja esitada veidi intrigeerivalt: Kas Maa suudab toita seitset miljardit inimest? (maailma rahvaarvu teema), Miks toidukaupade hinnad aina kasvavad? (põllumajanduse teema), Kas lubada Eestisse võõrtöölisi? (migratsiooni teema) jne.
Õpilasi ergutavad küsima ka õppeteemat puudutavad pildid, videoklipid või isegi koomiksid. Neid kõiki on kerge leida internetist otsingumootori abil, tuleb vaid õiged märksõnad sisestada (rikkalikuma valiku saamiseks on soovitatav kasutada võõrkeelseid märksõnu).
- Järgneb hästi liigendatud ja illustreeritud teemakäsitlus. Püüdke olla loov ja uuendusmeelne, ärge matkige esitluses õpiku teksti ja õppetüki sisu, seda võivad õpilased õpikust ise lugeda. Uut õppematerjali käsitlev esitlus ei tohiks olla „tunnikonspekt”. Õpilased peavad ise õppima konspekteerima, mitte vaatama ja selgeks õppima õpetaja koostatud konspekti (esitlust).
Esitlus võiks olla üles ehitatud pigem vestluse kui loenguna. Esitage materjal küsimuste või probleemidena ja jätke õpilastele võimalus ise vastuseid või lahendusi pakkuda.
- Leidke parim viis õppematerjali edastamiseks, kombineerides lühitekste kaartide, piltide, skeemide, diagrammide ja graafikutega. Illustratiivse materjali rohkus peaks olema geograafiaalase esitluse reegliks.
Heas geograafiaalases esitluses on kindlasti erinevaid kaarte, mis annavad ülevaate objektide ja nähtuste paiknemisest maailmas. Võrgus olevad kaardid on enamasti võõrkeelsed, sageli liiga infotihedad. Soovitatav on kulutada natuke aega hea ja sobiva kaardi leidmiseks ja mõningaseks töötluseks.
Mitmekesine ja hea pildimaterjal võimaldab näidata objekti, nähtuse või protsessi eri külgi ja avaldumisvorme. Õpikust ei saa teha pildialbumit, kuid just esitlus pakub selleks igakülgseid võimalusi. Internetiavarustes leidub väga häid fotosid, animatsioone, videoklippe jmt ning oleks kahju, kui õpilased neid näha ei saa.
Mõne tunni võib sisustada esitlusega, mis koosneb vaid 6–8 slaidist, millel ainult kaardid, diagrammid ja fotod ning tööülesanded õpilastele. Kui õpilased on iseseisvalt slaididel olevaid materjale analüüsinud, kirjeldanud, võrrelnud jne, esitab õpetaja omapoolse korrektse ja täiusliku versiooni, et õpilased saaksid oma töö tulemusi ise kontrollida ning vajadusel täiendada ja parandada.
- Kujundage meeldejääv kokkuvõte või lõpetage oma esitlus mõne huvitava ja sobiva mõttega. Kokkuvõttes peab olema toodud kõige olulisem, mis väärib ülekordamist ja meeldejätmist.
- Kindlasti tuleb esitluse lõppu koondada kasutatud materjalide loetelu, mis vormistatakse samamoodi kui ükskõik millise iseseisva uuringu kirjanduse loetelu. Kõikide kasutatud materjalide, sh kaartide, fotode, diagrammide puhul tuleb viidata nende algallikale, kui te ei ole neid just ise teinud.
Mis teemadel võiks esitlusi teha?
Gümnaasiumi ainekavas on toodud mitmed IT-alased praktilised tööd, mis eeldavad info otsimist, selle töötlemist ning lühidat ja ülevaatlikku esitamist. Juba kursuse algul tuleb mõelda, mis tööd on sobivamad vormistada esitlusena, mis tööd tekstifailide või hoopis paberkandjal posteritena. Esitlusena tasub vormistada tööd, mis eeldavad lühemaid tekste ja kus saab kasutada rikkalikku illustratiivset materjali. Et vähendada õpilaste töökoormust, võib esitluste koostamise ülesande anda ka rühmatööna või pakkuda sarnase struktuuri ja pikkusega esitlused valikuna. Oluline on see, et õpilased saaksid koostada iga kursuse jooksul vähemalt ühe esitluse või ühe osa esitlusest (rühmatöö variant).
Et suunata hea ja loogilise ülesehitusega esitluse koostamist, võib mõne keerukama teema puhul ette anda soovitatava kava (vaadake eraldi juhendeid vulkaanide ja maavärinate ning rannikute iseloomustuse koostamise kohta). Samas ei tohi see muutuda piiranguks õpilase enda mõtete ja ideede esitamisel ega pärssida loomingulist lähenemist teemale.
Järgnevalt soovitatavad teemad esitluste koostamiseks kursuste kaupa.
I kursus „Rahvastik ja majandus”:
– Ühe valitud riigi või regiooni asustuse analüüs teabeallikate järgi. I etapp individuaalse tööna, millele võib järgneda riikide võrdleva ülevaate koostamine rühmatööna.
– Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi tööstuse ja selle paiknemise, transpordigeograafilise asendi ja turismi arengueelduste analüüs ning selle riigi roll maailmamajanduses. Soovitatav anda valikesitlusena.
II kursus „Maa kui süsteem”
– Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest vulkaanist, tektoonilisest piirkonnast või piirkonna geoloogilisest ehitusest.
– Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest rannikust.
III kursus „Loodusvarad ja nende kasutamin”
– Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi põllumajandusest.
– Teabeallikate järgi ülevaate koostamine ühe valitud riigi energiamajandusest.
I etapp individuaalse tööna, millele võib järgneda riikide võrdleva ülevaate koostamine rühmatööna.
– Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi kalanduse ja vesiviljeluse analüüs.
– Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi metsamajandusest.
– Regioonide või riikide metsade ja nende kasutamise iseloomustus ning võrdlus.
Soovitatav anda valikesitlusena.
Kuidas esitlusi hinnata?
Esitluste hindamisel on soovitatav lähtuda neljast komponendist: sisu, kaartide ja illustratsioonide kasutamise oskus, üldine vormistus ja kasutatud materjalidele viitamine. Näide esitluse hindamise juhendist on toodud eraldi failina.
Soovitusi esitluse vormistamiseks
- Mõelge esitlusele sobiv pealkiri, mis kajastaks kõige täpsemalt selle sisu. Leidke esislaidile ilmekas pilt. Lisage oma nimi, kool ja klass.
- Valige teksti suurus vähemalt 24, erandjuhul 20 punkti, pealkirja suurus vähemalt 36 punkti.
- Kasutage kogu esitluses üht-kaht hästi loetavat kirjastiili (Arial, Calibri, Verdana või Tahoma).
- Kasutage ühesugust tausta ja kirjastiili kõikidel slaididel.
- Esitage tekst lühikeste lausete või märksõnadena. Teksti ei tohi slaidil olla liiga palju. Slaidil peavad olema vaid põhipunktid, pikema selgituse annate esinedes.
- Esitage tekst hierarhiliselt, kasutades selleks erinevat kirja suurust, sümboleid, reavahet või värve. Kõige olulisemat rõhutage rasvases trükis (Boldiga).
- Jälgige, et kõikidel slaididel oleks pealkiri (kui slaidil on vaid pildid, siis peab neil olema allkiri).
- Tekstis ei tohi olla kirjavigu. Kohanimed peavad olema õigesti kirjutatud. Kontrollige kohanimede õigekirja aadressil: http://portaal.eki.ee/knab
- Slaidi taustana eelistage mahedaid toone ja tagasihoidlikku kujundust. Liiga kirkad toonid väsitavad ja juhivad tähelepanu oluliselt kõrvale. Kiri peab olema piisavalt kontrastne, et tuleks taustal esile. Vältige teksti kirjutamist kirjule taustale (fotole, skeemile).
- Pöörake tähelepanu teksti ja illustratsioonide paigutusele. Joondage tekst ja illustratsioonid.
- Esitluse sisu peab olema loogilise ülesehitusega. Kui on ette antud kava, siis jälgige seda, samas on soovitatav seda omalt poolt laiendada ja täiendada.
- Kasutage esitluses võimalikult palju kõnekaid illustratsioone (kaardid, fotod, skeemid, diagrammid, tabelid jmt), mis edastavad teavet, näitavad seoseid, selgitavad abstraktseid mõisteid. Tabelite asemel kasutage diagramme ja graafikuid, protsesside kirjeldamise asemel eelistage ülevaatlikke skeeme. Erinevuste ja sarnasuste rõhutamiseks koostage ise algandmetest diagrammid või graafikud.
- Geograafias ei tohiks esitlusest puududa kaardid, et rõhutada objektide asukohta või ruumilisi seoseid.
- Jälgige, et illustratsioonid oleks piisavalt suured, selged ja loetavad. Illustratsioonide suurendamisel või vähendamisel peavad säilima proportsioonid.
- Kirjutage kõikidele illustratsioonidele sobiv pealkiri või allkiri (tabelitel on pealkirjad; fotodel, kaartidel, diagrammidel aga allkirjad).
- Ümardage numbrilised näitajad graafikutel, diagrammidel ja tekstis, et neid oleks kergem jälgida. Kontrollige, et numbrid oleks õigesti kirjutatud.
- Kui on vaja slaide animeerida, siis valige sobiv animeerimise viis, kasutage läbivalt ühesugust stiili.
- Ärge liialdage animatsioonide ja muude efektidega, need segavad jälgimist ja panevad unustama põhisõnumit.
- Mõelge läbi tekstide ja illustratsioonide ekraanile ilmumise järjekord. Üldjuhul peaks pilt ilmuma ekraanile enne ja alles siis tekst, vajadusel võivad need ekraanile ilmuda ka üheaegselt. Slaidide vahetumisel ei tohiks ekraan tühjaks jääda.
- Koostage kasutatud materjalide loetelu ja lisage see slaidide lõppu. Kasutatud materjalide loetelu vormistatakse samamoodi kui uurimistöö oma (autor, avaldamisaasta, artikli või raamatu pealkiri, ajakirja nimi). Internetist võetud materjali puhul kehtib sama reegel. Lingi lõppu lisatakse, mis kuupäeval seda lehekülge külastati.
- Veenduge, et olete kasutanud usaldusväärseid allikaid. Viisakas ei ole kopeerida ühtegi slaidi kellegi teise esitlusest, materjal tuleb leida algallikatest.
- Viimasel slaidil tänage kuulajaid tähelepanu ja vaatamise-kuulamise eest.
- Esitluse ettekandmine
- Hea esineja ei loe teksti slaididelt maha, vaid toetub rääkides slaidil olevatele märksõnadele ning lisab omapoolseid täiendusi ja kommentaare.
- Rääkige paraja kiirusega, ilmekalt, tehke sobivas kohas mõttepause. Jagage selgitusi ning laske vaatajatel igasse slaidi süveneda.
- Leidke esinemise ajaks ruumis koht, kus saate seista kuulajate poole näoga, et säilitada kogu esitluse jooksul vaatajatega silmside.
- Olge hästi ja igakülgselt kursis oma teemaga, et kuulajate küsimustele vastata.