Eestikeelne aineõpe Tallinna Humanitaargümnaasiumis

2010
Liina Uutar, Tallinna Humanitaargümnaasium
Aala Kraaner, Tallinna Humanitaargümnaasium

Tallinna Humanitaargümnaasiumis avati esimene eesti keele süvaõppega klass (a-klassid) 1997. aastal. 2004. aastal alustati eestikeelse aineõppega tavaklassides (b-, c-klassid).
Kuidas satuvad õpilased Tallinna Humanitaargümnaasiumisse?
Süvaõppega klassi asub laps õppima lapsevanema soovil ja teadlikul valikul. Üldjuhul on süvaõppega klassi pürgijad enne käinud eestikeelses lasteaias või keelekümbluslasteaias. Õpilaste kodune keel on valdavalt vene keel. Aasta-aastalt on kooliastujate eesti keele oskus paranenud. Tavaklassides toimub eestikeelne aineõpe kooli õppekava järgi.

Tabel 1. Eestikeelne aineõpe THG I kooliastmes

Tabel 2. Eestikeelne aineõpe THG II kooliastmes

Joonis 1. I kooliastme tundide jaotus õppekeele järgi (sh eesti keel kui teine keel)

Joonis 2. II kooliastme tundide jaotus õppekeele järgi (sh eesti keel kui teine keel)

Joonistel on näidatud eestikeelsete ja venekeelsete ainetundide hetkeseis I ja II kooliastmes. Peale eestikeelse aineõppe on I kooliastmes 2 ja II kooliastmes 4 eesti keele kui teise keele õppetundi nädalas.

Eestikeelse aineõppe õpimudel THG süvaõppega klassides

A-klassides on eesti keeles õpetatavate ainete osakaal märkimisväärne, kuid meie kooli õpimudel I ja II kooliastme a-klassides erineb keelekümblusest selle poolest, et õpilasele (ka lapsevanemale kui kodusele toele) on emakeelseks (venekeelseks) jäänud matemaatika ja vene keel emakeelena. Tagasiside lapsevanematelt on näidanud, et selline integreeritud tunnijaotus ja keeleline (vene/eesti) aineõpe on vene koolis käivatele a-klasside õpilastele ja nende peredele vastuvõetav ja sobilik.
Eestikeelne aineõpe a-klassides toimub eesti koolide õppevara (õpikud, töövihikud, lisamaterjalid, veebimaterjalid) toel, millele lisanduvad õpetajate endi koostatud või eri allikatest sobitatud (nt keelekümbluskeskuse) töölehed. Süvaõppega klasside ainetundides õpetaja vene keelt ei kasuta. Erand on loodusõpetuse tund, milles võib tekkida raskusi mõne mõiste selgitamisel tuttavate sõnade kaudu. Sellisel juhul antakse mõiste vene keeles (nt lest-камбала, lõpused-жабры, kukeseen- лисичка, nastik-уж, rahe-град, ruumala-объем, kivistis-окаменелость).
THGs töötavad 1.-4. süvaõppega klasside klassijuhatajatena klassiõpetaja haridusega õpetajad, kelle emakeel on eesti keel. Nende keelekasutuse korrektsus ja efektiivsus aitab kaasa eesti keele tulemuslikumale õppele.

THG tavaklasside eestikeelse aineõppe õpimudel I ja II kooliastmes

Eestikeelne aineõpe I ja II kooliastme tavaklassides toimub THGs kuuendat aastat, et toetada tulevikus gümnaasiumis eestikeelset õpet. Selle aja jooksul on THG õpetajad välja töötanud oma õpilastele/koolile sobiliku eestikeelse aineõppe õpimudeli ja praktiseerivad seda igapäevatöös. Eestikeelseteks õppeaineteks tavaklassides on loodusõpetus, kunstiõpetus ja muusika. Selles artiklis on õpiprotsessi/-mudeli lahtikirjutamisel ja täpsemal kirjeldamisel alusaineks loodusõpetus.
Miks loodusõpetus? Loodusõpetuses eestikeelse õpikeskkonna ja õppetegevuse korraldamine I ja II kooliastmes võimaldab õpilastel omandatud ainealaste õpitulemuste ja keeleoskusega valutult üle minna riigikeelsele aineõppele gümnaasiumis, sest:

• I ja II kooliastmes kujunevad õppimise alusteadmised ja -oskused, luuakse alus teaduslikule mõtlemisviisile. Loodusõpetuse tundides kasutatavates praktilistes tegevustes on keskmeks uurimusliku õppe meetod, mis on põhikooli uue riikliku õppekava üks prioriteetidest..
• Loodusõpetus toetab märkimisväärselt õpilastes põhihariduse alusväärtuste ning väärtushoiakute kujunemist.
• Loodusõpetus hõlmab rohkemal või vähemal määral kõiki kaheksat läbivat teemat põhikooli õppekavas, mis omakorda on lõimingu vahend.
• Loodusõpetuse kui õppeaine kaudu kujuneb üldpädevus, valdkonnapädevus ja õppeainepädevus.
• Loodusõpetusse saab kaasata kõiki lõiminguviise.

Uues õppekavas on lihtsalt ja täpselt lahti kirjutatud loodusõpetuse olulisus neis kõigis punktides:
https://www.oppekava.ee/vv_maarus_pk/pohikooli_riiklik_oppekava_vabariigi_valitsuse_maeaerus_nr._14_28.01.2010, lisa 4.
Sihiseade
https://www.oppekava.ee/vv_maarus_pk/pohikooli_riiklik_oppekava_vabariigi_valitsuse_maeaerus_nr._14_28.01.2010, § 3 ja
https://www.oppekava.ee/vv_maarus_pk/pohikooli_riiklik_oppekava_vabariigi_valitsuse_maeaerus_nr._14_28.01.2010, lisa 4 punkt 2.1.1.
Õppekavast tulenevad eesmärgid on ka meie koolis eestikeelse aineõppe õpimudeli sihiseade.

Õpikeskkond

• vaimne õpikeskkond:

– turvaline;
– valdavalt aktiivne (õpetaja loob aktiivsust soodustava keskkonna, kasutades näiteks avastusõppe meetodeid);
– koostöine (vastastikku rikastav: koos mõtestamine, kogemine ja teadmine, õpetaja suunab õpiprotsessi);
– õpilaskeskne (orienteerumine õpilasele: sisu ja ülesannete valiku oluline kriteerium on õpilase huvi ja aktiivsus; arengule vastav, kuid pingutust nõudev; õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside, eripära, võimeid ja kogemusi arvestav);
– probleemipõhine.

• keeleline õpikeskkond:

– loodusõpetuse õpetajate emakeel on eesti keel;
– õpetajad valdavad õpistrateegiaid;
– õpilasesõbralik (õpilane ei karda teha aine- ja keelevigu);
– keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta arvestav;
– sisemist õpimotivatsiooni ja -huvi kujundav õhkkond.
– füüsiline õpikeskkond:
– THGs õpetatakse 1.—3. klassini tavaklassides loodusõpetust kahes rühmas; sellise õppekorralduse tarvis on koolis sisustatud kaks loodusõpetuse klassi;
– alates 4. klassist, kui õpilastel on kujunenud esmased õpioskused, toimub õppetöö terve klassiga;
– ainekabinettides on olemas ja pidevalt täienemas vajalikud vahendid ning materjalid praktiliste tööde tegemiseks;
– IT-vahendite olemasolu;
– õppekäikude ja õuesõppe võimalus;
– osalemine loodus- ja keskkonnaharidusprojektides;
– kooliraamatukogu;
– arvutiklass.

Tegevused

Õpiprotsessis kasutatavate tegevuste poolest on loodusõpetus väga võimalusterohke: looduse vahetu kogemine; uurimuslikud ja praktilised tööd: objektide vaatlemine, võrdlemine, rühmitamine, mõõtmine, katsete tegemine; kollektsiooni koostamine, jooniste ja skeemide koostamine ja esitlemine, plaani kasutamine, suuliste ja kirjalike tekstide kasutamine, auviste (audiovisuaalvahendite) kasutamine, aktiivõppemeetodid, õppekäigud ja õuesõpe, probleemide loov ja teaduslik lahendamie, keskkonnahoiakute kujunemine jpt.
Aineõpetajal on õigus ja kohustus otsustada, milliste tegevuste kaudu omandada kavandatud õpitulemused.

Õppevara

• 1. ja 2. klassis eesti koolidele mõeldud Koolibri tööraamatud;
• 4.-6. klassis Koolibri loodusõpetuse õpik ja töövihik;
• õpimapp–meetod: vahend, mis toetab õppimisprotsessi (õpilase järk-järgult täienev töölehtede kogum);
• pildid, kaardid, luubid, veebimaterjalid, auvised Eesti loodusest jt.

Metoodika

THG loodusõpetuse aineõpetajad on kõik väga altid osalema täiendusõppel. Õpetajad on osalenud keelekümblusmetoodika, loodusõpetuse avastusõppe, IKT-vahendite, veebiõpikeskkondade ja klassiõpetajatele mõeldud koolitustel. See on avardanud õpetajate mõtlemisviisi, andnud uusi teadmisi õppemeetoditest ja -viisidest, aga ka praktilisi kogemusi ja näpunäiteid õpetajalt õpetajale.
Kuna praegu pole loodusõpetuses vene koolidele eestikeelset õppematerjali, siis kasutatakse Koolibri eesti koolidele mõeldud materjale ja õpiprotsessi käigus valmib igal õpilasel oma õpimapp. Õpimapp koosneb töölehtedest. Põhitöölehtede koostajateks on loodusõpetuse õpetajad, vajadusel tehakse täiendusi / uusi töölehti.
Tööleht lähtub teemast (nt 3. kl „Ravimtaimed”) ja teemaga seotud tähtsamatest mõistetest ning nende tõlgetest (ravimtaim, ravima, haigus, kuivatama, kuivatatud, varjuline, saialill, raudrohi, kummel). Kogemustele toetudes võib öelda, et sõnade tõlkimine on vajalik (õpilane mõistab üheselt sõnu tänu emakeelsele vastele, õppematerjali õppimise ja omandamise ajakulu on väiksem ja tulemus efektiivsem). Töölehe ülesannete abil omandavad õpilased ainealaseid ja keelelisi teadmisi ning oskusi (nt joonise tegemine või täiendamine, joonisele selgituse lisamine, tabeli täitmine ja lugemine jpt).
Töölehtede koostamisel ja õpiprotsessi suunamisel jälgitakse liikumist lihtsalt keerukamale (sõna, lause, kirjeldus), küsimuse ja vastuse seost (küsimus peidab endas pool vastust), järgneva toetumist eelnevale, süsteemsust ja järjepidevust.
Oluline on õpetada õpilastele oskust töötada töölehe ja tööraamatu/töövihiku/õpikuga käsikäes.

Näide 1. klassi töölehest „Sügis aias”

Töölehe „Sügis aias”kasutamise võimalused tunnis:
– matkimismeetod (õpetaja näitab objekti/pilti, õpilased kordavad õpetaja järel sõnu ja lauseid: See on porgand, see on …);
– kaja- ja rütmilaulud: Por-gand, por-gand, porgandid….;
– äraarvamismängud („Mis on kotis?”, „Puuduvad tähed”, „Segipaisatud tähed”, „Arva ära!” jt);
– uute sõnade sõnasedelid (häälimine, lugemine, funktsionaalne lugemine);
– objektide ja piltide vaatlemine ja uurimine, küsimused ja vastused;
– rühmitamine kuju, suuruse, värvuse ja teiste tunnuste järgi;
– mõiste ja objekti/pildi ühendamine (tahvlil, paaristöö: sõnasedelid ja pildid);
– ühiste tunnuste järgi liigitamine (sööme juurt -juurvili, kasvab puu otsas- puuvili...);
– teadlik teabe analüüsimine (õpetaja ütleb: See on puuvili ja näitab ise kaalikat…);
– joonistamine (õhus, näpuga laual, naabri seljal, jalaga põrandal, töölehel);
Tegevuste loetelu võiks jätkata: lähtuda tuleks õpilaste tasemest ning õpetaja teadmistest, kogemustest ja loovusest.
Tunnis õpitud materjali kordamiseks ja kinnistamiseks ringitunnis on üks võimalus tabelisse joonistada ja kirjutada. Tabelit täidetakse nii tahvlil kui ka paberil.

Eesti keele tunnis saab valminud tabeli põhjal õppida jutustama küsimuste abil: Mida sa tead? Kust sa tead? Mille põhjal otsustad?
Käsitletava teema lõimumine käeliste tegevuste tundides:

Veebipõhised materjalid teema „Sügis aias” juurde, et tunde elavdada ja mitmekesistada:
http://www.mystudiyo.com/act69514/mini/go/aias_ja_p%C3%B5llul valikvastustega pildimaterjaliga varustatud enesekontrolliharjutus I klassile;

http://www.slideshare.net/rajateele/kgivilja-show-presentation esitlus.
Töölehtede näited THG kodulehel http://www.humg.tln.edu.ee/index.php?page=ained&hl=ee_EE.

Ainetevahelise ja ainesisese lõimingu võimalused

Uues õppekavas on eesti keele õpetuse eesmärk teisenenud, st teadmistekesksest ainest praktiliste ainete hulka. See põhimõtteline muutus tähendab, et oluline on rakendada ainesisu spiraallõimingut. Varem ehitati keeleõppes üles teadmiste süsteem (häälikuõpetus, morfoloogia, lauseõpetus jne), uuenenud vaatekoht soovitab kujundada mingit kindlat pädevust osaoskusi arendades. Loodusõpetust eestikeelsena saab käsitada kui spiraallõimingunäidet, sest spiraallõiming on selline viis ainet organiseerida, kus aasta-aastalt muutub õpitava sisu ja maht keerulisemaks. Samal ajal loodusõpetuse ainesisuga antakse pidevalt keelelisi teadmisi (mõiste, vormimoodustus, lauseehitus), arendatakse eesti keele kasutusoskust nii kõnes kui ka kirjas ja arendatakse suhtluspädevust. Samas käsitletakse igal aastal kogu ainet võimalikult laialt. Horisontaalses ja vertikaalses lõimingus on primaarsed sidusus (oskuste ja mõistete vertikaalne kordus ja harjutamise võimalus) ja järgnevus (mõistete jätkuv arenemine). Eestikeelses loodusõpetuses kaob selge piir teoreetiliste (loodusteadmised) ja praktiliste (keeleteadmised) teadmiste vahel.
See artikkel ei võimalda käsitada kõiki lõiminguviise õppekavast õppetunni tasemeni. Mõningad koolipraktikas läbiproovitud lõimingu näited antakse loodusõpetuse aine seisukohalt.

1. klass, teema„Aias ja turu”

3. klass, teema „Taimed ja inimene”

5. klass, teema „Mulla saastamine ja hävimine on ohtlik. Mulla kaitse”

I kooliastmes on mõistete kujunemiseks oluline anda õpilasele mitmekesiseid kogemusi /tegevusi eri kontekstides. II kooliastmes areneb õpilane küsijaks/uurijaks/vastajaks.
Sisemise lõimingu ehk teadmiste ühtsuse loomiseks antakse eri ainete kaudu assotsiatiivseid seoseid: nt loodusainete objektiivsus/täpsus, kunstiainete orienteeritus tunnetele. Et ühe õppeaine tundides saadud teadmisi ja oskusi teise aine tundi üle kanda, tuleb ainetevahelised seosed õpilasele nähtavaks teha.

Tugisüsteem eestikeelsele aineõppele THGs:

• 1.-4. klassi loodusõpetuse ringitund tavaklassides kord nädalas (kooli finantseerimisel);
• eesti keele tasuline ringitund kord nädalas;
• loodusõpetuse tunnid tavaklassides toimuvad 1.-3. klassini kahes grupis;
• loodusõpetuse tugiõpe (kooli finantseerimisel).

Koostöös eesti keele õpetajatega kinnistub eesti keele ringitundides ka loodusõpetuse sõnavara (teadus- ja tavamõisted). Loodusõpetuse ringitunnid annavad väga hea võimaluse õpitavat materjali korrata, kinnistada ja rekonstrueerida. Tugiõpe loodusõpetuses (kord nädalas) on mõeldud neile õpilastele, kellel on raskusi omandada ainet eesti keeles ja kellel ei ole kodust toetust. Plusside väljatoomine, mida annab kahes grupis õppimine/õpetamine õpilasele, õpetajale ja ka õpitulemustele, on siinkohal üleliigne.

Kokkuvõte

Artiklis on esitatud üks võimalik lahendus (THG õpimudel on üks moodus) õpetada aineõpet eesti keeles vene koolis viisil, mil omandatakse ainesisu ning saavutatakse õpitulemused, samal ajal areneb keeleline pädevus.
Eestikeelne aineõpe THG mudeli näitel on tulemuslik:

• õpilaste ainealased õpitulemused vastavad õppekavale (õpilased on edukalt osalenud eesti koolidele mõeldud eestikeelsetel õppepäevadel botaanikaaias, loomaaias, ainealaste teadmiste viktoriinidel, projektides);
• õpilaste riigikeele oskus paraneb tänu eestikeelsele aineõppele märgatavalt;
• tagasiside III kooliastme ja gümnaasiumi A-klassi õpetajatelt on olnud positiivne ja tunnustav;
• 14-aastane kogemus süvaõppega klassides on näidanud, et õpilasel pole hirmu eestikeelse aineõppe ees gümnaasiumiastmes;
• THG õpetajate tööle aitab kaasa lapsevanemate toetav suhtumine.

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli võõrkeelte valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-5-9