Martin Pärn, Eesti Kunstiakadeemia, 2010
Disain on kõikjal meie ümber ning pea igaühel meist on oma arvamus hea või halva disaini kohta, mille all tavaliselt mõistetakse ilusat või koledat, meeldivat või ebameeldivat. Kuid disain peidab endas midagi tunduvalt enamat ja sügavamat kui asjade värelev ja ajas kiirelt muutuv pinnavirvendus.
Üks lihtne ja selge viis on disaini vaadelda kui esemete tööstuslikuks tootmiseks või graafiliste kujundite trükkimiseks vajalike dokumentide kogumit (joonised, mudelid, trükifailid). See valdkond on professionaalsete disainerite või inseneride igapäevane töö ja eeldab pigem tehnilisi oskusi, jäädes avalikkuse eest varjatuks.
Teine võimalus on mõista disaini kui loovat protsessi, mis algab ülesande püstitamisega ja eeldab lõpptulemusena senisest parema lahenduse leidmist. Disaini jaoks on kesksed küsimused kellele ja milleks midagi tehakse, alles seejärel kuidas. Siin peitub ka põhjus, miks me eristame disaini kunstist. Viimane esitab küll küsimusi, kuid ei pea neile vastama. See on põhjus, miks me ei saa disaini käsitleda vaid esteetiliste parameetrite abil, nagu nii paljud läikivate kaantega ajakirjad oma veergudel armastavad teha. Disaini keskseks rolliks on lahendada probleeme, tehes meie igapäevaelu mugavamaks, sõbralikumaks ja meeldivamaks.
Kolmas võimalus on vaadelda disaini kui suhet asjade ja inimeste, tehismaailma ja selle kasutajate vahel. Just nii tajume alateadlikult end ümbritsevat, inimese poolt loodud maailma. Meil kõigil on kodus ilmselt mõni eriti armas kruus või tass, millega võrreldes tunduvad teised anonüümsemate, ebamugavamate, robustsemate, kohmakamate või lihtsalt koledamatena. Sellise isikliku suhte loomine esemete ja nende kasutajate vahel ongi üks disaini peamisi eesmärke. Jah, disainer ei saa seda suhet ise kuidagi tekitada, küll saab ta aga luua eeldused ja võimalused selle tekkimiseks.
Kuid lisaks disainiobjektile, milleks võib olla toode, märk, teenus või ruum, ning selle kasutajatele on siin veel kolmas oluline osapool – ettevõtlus, mille soove ja võimalusi disain tegelikult kasutajatele tõlgib. Disaini kaudu antakse tehnoloogiale ja ärile tähendus, muutes ta meile, kasutajatele, meelepäraseks ja arusaadavaks. Kui me räägime heast disainist, siis peab see eeldama kõikide osapoolte õnnelikuks tegemist. Selle kohta öeldakse, et disain toodab ettevõtlusele lisandväärtust – nende tooted ja teenused muutuvad ihaldusväärsemaks ja nende eest ollakse nõus maksma kõrgemat hinda –, me müüme rohkem ja kallimalt. Järgmine küsimus on, kui palju lisandväärtust on võimalik disaini abil luua disaini abil saab. Ühest vastust siin ei ole, kuid rahvusvahelisel tasandil korduvalt läbi viidud uuringud tõestavad, et disaini kasutavad ettevõtted on oluliselt kasumlikumad ning arenevad kiiremini, kui disaini mittekasutavad ettevõtted.
Millised on siis need väärtused, mille poole disain püüdleb? Iga toote eksistentsi põhjendab tema funktsioon, võimalikult täpselt määratletud tegevus, mille sooritamiseks toode on loodud. Kuid funktsionaalsus ei saa olla eesmärk iseeneses. Tänapäeval on see vaid eeldus, et üldse turul püsida. Uuem ja peenem, eesti keeles küll veidi kohmakalt kõlav mõiste kannab nime kasutajasõbralikkus. See väljendub toote lihtsasti mõistetavas ja mugavas kasutamises. Me kõik oleme kogenud uksi, mida lükkamise asemel tõmbame, isegi siis, kui samal ajal loeme masinlikult kirja „Lükka”. Kui mõõta sellise ukse sooritusvõimet ehk funktsionaalsust, on kõik justkui korras: viimase peal hinged, vedru ja korralik lukustus, aga miskipärast ei oska me seda õigesti kasutada – ja see on märk halvast disainist. Tegelikkuses tähendab see, et uksele on paigaldatud vale sõnumiga käepide või link, mis meid alateadvuse tasandil kõnetab ja käitumiseks valed juhtnöörid edastab.
Kasutajasõbralikkuse all mõistame inimeste harmoonilisi suhteid ümbritsevaga. Selle puudumisest räägivad nii ületamatult keerulised mobiilimenüüd kui teekann, millega me ennast kõrvetame. Neid kõiki saab ja peab lahendama paremini, lahendama nii, et nende kasutamine oleks kõigile selge ja arusaadav. Disaini kvaliteeti hinnates kehtib väide: mida õhem kasutusjuhend, seda parem toode. Ja nii lihtne asi kui ukse avanemine peaks kindlasti toimima kirjaoskusest sõltumata.
Seepärast võime disaini käsitleda kommunikatsioonina, mis toimib kahel eri tasandil. Esmalt teeb ta tooted meile arusaadavaks ja kasutatavaks. Me mõistame, mida võib loopida, mida peab hellalt hoidma, mida keerata ja kuhu vajutada. Sama kehtib teenuste kohta, mille osutamiseks kasutatakse teisi tooteid, trükiseid, veebikeskkondi või ühiskondlikku ruumi.
Teisalt muudab disain mõistetavaks ettevõtte tegevuse sisu ja tagamaad, äriidee ja selles sisalduvad väärtuspakkumised, andes sellele kuju ja hääle. Organisatsiooni poolt vaadatuna on oluline, et see visuaalne keel oleks arusaadav nii grammatiliselt kui sisuliselt, võimendades ettevõtte ideid ja sõnumeid.
Me elame tänapäeval maailmas, kus enamik tooteid on võrdsed oma funktsionaalsete omaduste, hinna ja kvaliteedi, materjalikäsitluse ja isegi laias laastus esteetika poolest. Nendeks väärtusteks, mis meid puudutavad ja mõjutavad ning mille järgi me oma valikud langetame, on elamused, naudingja tähendus. Stiil, esteetika, vorm ja mood on vaid vahendid. Mida lähemal on tooted meie ihule ja hobidele, seda enam ootame, et nad meid sensuaalselt ja tähenduslikult puudutaksid, seda enam kasutame neid omaenda identiteedi määratlejatena. Disain on vahendiks, mis meid selles tähenduste virvarris eristuda laseb.
Kuidas elamusi disainida? Igal esemel, igal ruumil, igal märgil on sõnum ja tähendus. Erinevates kasutuskontekstides on need tähendused erinevad. Selleks et midagi uut luua, peame esmalt mõistma, kes, kus ja miks soovib seda kasutada ning mida ta meie disainilt oma sisimates unistustes ootab. On ekslik arvata, et inimesed ise meile nendest soovidest teataks. Tõlgendades inimeste igapäevast käitumist, püütakse disainiprotsessis leida paremaid lahendusi tegelikele vajadustele, pakkudes neid välja uute toodete, teenuste ja keskkondade näol.
Seepärast on hea disain käsitletav innovatsioonina, mille käigus olemasolevad tehnoloogilised või sotsiaalsed võimalused saavad uue, kasutajatele meelepärase vormi. Tehnoloogia loob võimalusi, disain tõlgib need toodeteks ja teenusteks.
Soovides jõuda uuenduslike lahendusteni, peame alustama loovalt püstitatud ülesandest, mis ei eelda meilt olemasoleva kordamist, uut ja moodsat vana, vaid midagi enamat, midagi, mille olemasolust inimesed veel midagi ei tea. Lähteülesanne ei ole vaid info edastamine, vaid selle olulisim roll on mõista maailma ja selles eksisteerivaid võimalusi uut moodi, andes seeläbi suuna ja tooni ebamäärasuses edasi pürgivale disainiprotsessile. Selleks võib olla täiesti uue võimaliku toote funktsiooni täpne kirjeldamine, uutest tehnoloogiatest sündinud võimaluste rakendamine või hoopis muutunud sotsiaalsete väärtuste hoomamine ja selle põhjal uute toodete loomine.
Maailm meie ümber on pidevas muutumises. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et kõik on valmis – toolid, autod ja telefonid –, suudab disain endiselt leida uusi lähenemisi ja võimalusi üllatamiseks, tehes midagi paremini kui iial varem, pakkudes kasutajatele uusi võimalusi ja tööd ning edu ettevõtteile.
Disain on praktiline, erinevaid valdkondi siduv inimkeskne loov protsess, mille käigus otsitakse paremaid lahendusi eksisteerivatele probleemidele.
Soovituslik kirjandus
Heskett, J. (2002). Toothpicks and Logos. Design in Everyday Life. Oxford University Press.
Kenttälä, M. (2009). Muotoiloa! Opettajan opas muotoilukasvatukseen. Helsinki: Kerhokeskus.
http://www.disainikeskus.ee
(viiteid disainiartiklitele, -materjalidele ja -uuringutele, samuti linke disainiorganisatsioonide kodulehekülgedele Eestis ja maailmas)
http://www.kerhokeskus.fi/easydata/customers/kerhokeskus/files/julkaisut/Muotoiloa!.pdf
http://books.google.ee/books?id=QvbihdUj2NoC&printsec=frontcover&hl=en&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kunstiainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-8-0