A A A

Sotsiaalne pädevus

Sotsiaalse pädevuse teemadel läbi viidud töötoas keskenduti sotsiaalse pädevuse ning selle arendamise olemuse mõtestamisele. Sotsiaalset pädevust on kirjanduses väga mitmeti kirjeldatud, kuid kokkuvõtvalt on oluline mõista, et sotsiaalset toimetulekut soodustavaid või takistavaid tegureid on mitmeid ning seetõttu tuleb ka sotsiaalset pädevust käsitleda kui erinevate osapädevuste süsteemi, mille areng ning ka avaldumine on suuresti seotud ümbritseva keskkonnaga. Seetõttu tuleb õppijate sotsiaalse pädevuse arendamisvõimaluse mõistmiseks jälgida toimetulekut väga erinevates olukordades ning uurida, miks õppijad sotsiaalsetes situatsioonides hätta jäävad. See eeldab koostööd nii õpetajate, lapsevanemate kui ka tugispetsialistidega. Sotsiaalse pädevuse arenguks sobiva keskkonna loomine ei tähenda kindlasti vaid õppijatele erinevate suhtlusolukordade pakkumist, kuid on kombinatsioon turvalisest õpikeskkonnast, enda käitumise analüüsimise soodustamisest ning uute oskuste harjutamisest. Oluline on sotsiaalse pädevuse arengu toetamine just igapäevaelulistes situatsioonides ning seetõttu on ka igal õpetajal võimalus panustada õppijate sotsiaalse pädevuse arendamisse. Täpsemalt on nii sotsiaalse pädevuse olemusest kui ka arendamise võimalustest kirjutanud M.-L. Kaldoja (2015).

Sotsiaalse pädevuse paremaks mõistmiseks on Beauchamp ja Anderson (2010) loonud SOCIAL mudeli. Mudel seob õppijate sotsiaalse toimetuleku arengu bioloogilise küpsemise tausta ümbritseva keskkonna soodustava või takistava mõjuga. Kirjeldatud mudelis on oluliseks aluseks õppijate baasfunktsioonide (nt töömälu, tähelepanu, mõtlemise areng) arengu seosed sotsiaalse pädevusega. Nii näiteks tuleb mõista, et õppijate vähene oskus enda vestluspartnerit kuulata võib olla seotud raskustega tähelepanu hoidmisel ning see võib mõjutada kogu suhtlusprotsessi. Samuti rõhutavad autorid verbaalsete oskuste taseme olulist rolli ja mõju sotsiaalses pädevuses. Nii näiteks võib õppija jääda hätta sotsiaalses situatsioonis seetõttu, et tal on raskusi enda mõtete sõnadesse panemisega. Lisaks eelnevatele teguritele on sotsiaalse pädevusega oluliselt seotud õppijate sotsiaal-emotsionaalsed protsessid. Sinna alla kuuluvad õppijate oskused teiste inimeste emotsioone ära tunda ja mõista ning teiste tegutsemist adekvaatselt tõlgendada (nn atributsioonid). Need oskused on suuresti seotud enesemääratluspädevusega. Just viimaste oskuste rolli õppija käitumises on uurijad palju rõhutanud ning näidanud, et õppijate vaenulikumad tõlgendused kaasõppijate käitumisele (kaasõppija tahtis meelega mind togida) kutsuvad suuresti esile ka vaenulikumat vastureaktsiooni (Crick ja Dodge 1994; Dodge, Laird, Lochmann ja Zelli, 2002). Erinevate käitumismustrite paremaks mõistmiseks on uurijad kirjeldanud ka sotsiaalse infotöötluse mudelit, mis toob välja erinevad võimalikud etapid sotsiaalses infotöötluses ning on seetõttu võimaluseks õppijate erinevat sotsiaalset käitumist paremini mõista (Crick ja Dodge, 1994; Lemerise ja Arsenio , 2001).

Kokkuvõtvalt on oluline rõhutada, et sotsiaalne pädevus on seotud kõikide teiste üldpädevustega ning moodustab seetõttu ka suure ühisosa demokraatiapädevusega. Sotsiaalse pädevuse arengu toetamiseks on kõikidel õpetajatel oluline märgata enda rolli õppijaid ümbritseva keskkonna kujundajana. Lisaks turvalisele ja arengut soodustava keskkonna loomisele aitab sotsiaalse pädevuse arengule kindlasti kaasa ka õppijate toetamine märkamaks seoseid erinevate tekkinud käitumismustrite vahel ning harjutamaks toimetulekut soodustavate sotsiaalsete käitumismustrite kujunemist.

 

Kirjandus:

Beauchamp, M. H. & Anderson, V. (2010). SOCIAL: An integrative framework for the development of social skills. Psychological Bulletin, 136, 39−64.

Crick, N. R. & Dodge, K. A. (1994). A review and reformulation of social information processing mechanisms in children’s social adjustment. Psychological Bulletin, 115, 74–101.

Dodge, K. A., Laird, R., Lochman, J. E., & Zelli, A. (2002). Multidimensional latent-construct analysis of children’s social information processing patterns: Correlations with aggressive behavior problems. Psychological assessment, 14(1), 60.

Kaldoja M.-L. (2015) Sotsiaalne pädevus. Kogumikus: E. Kikas ja A. Toomela (toim.-d), Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende hindamine, lk 185-207. Tallinn: Eesti Ülikoolide Kirjastus.

Lemerise, E. A., & Arsenio, W. F. (2000). An integrated model of emotion processes and cognition in social information processingChild development71(1), 107-118.

Tagasi sisujuhti