A A A

Demokraatliku kultuuri pädevused

Euroopa Nõukogu töötas välja DEMOKRAATLIKU KULTUURI PÄDEVUSTE mudeli, mida soovitatakse aluseks võtta hariduspoliitiliste otsuste tegemisel ja rakendada õppetöös, et kujundada õppijaid ühiskonnaelus aktiivselt osalevateks kodanikeks, kes on suutelised elama võrdsetena koos kultuuriliselt mitmekesistes demokraatlikes ühiskondades.

Demokraatlikke ja kultuuride-vahelise suhtlemise pädevusi määratletakse kui võimet kujundada väärtushinnanguid, hoiakuid, arendada oskusi, laiendada teadmisi ja/või süvendada mõistmist, et tulla toime demokraatlikes ühiskondades esinevate erinevate kultuuride kooseksisteerimisest tulenevate olukordade, väljakutsete ning võimalustega.

Mudelis on esitatud 20 demokraatiapädevust, mis jagunevad väärtusteks, hoiakuteks, oskusteks ja teadmisteks. Mudelis esitatud pädevused jagati sisulise sarnasuse alusel temaatilisteks rühmadeks ning esitati kirjeldustena, et õpetajatel oleks kergem nende arengut toetada ja õpilastes toimunud muutusi mõõta.

Demokraatliku kultuuri pädevused kattuvad riiklikes õppekavades (RÕK) kirjeldatud üldpädevustega, kuid ühest vastavust nende vahel tuua ei saa. Allpool viitame sellele kattuvusele ning lisame sellesse kontseptsiooni ja meie RÕKi üldpädevusi kirjeldavaid omadusi.

Väärtused tõstavad esile inimväärikuse ja inimõigused, tuginedes veendumusele, et kõik inimesed on võrdsed ning neid peab vastavalt kohtlema. Kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine tugineb veendumusele, et kultuurilised erinevused, seisukohtade, vaadete ja praktikate mitmesus on aktsepteeritav. Demokraatia, õiguse, õigluse, võrdsuse ja õigusriigi väärtustamine tugineb veendumusele, et ühiskonnad peaksid toimima ja olema juhitud demokraatlikult, arvestades õiguse, õigluse, võrdsuse ja õigusriigi põhimõtteid. RÕKis vastab see kultuuri- ja väärtuspädevuse raames kirjeldatud väärtustele, kuid väärtused on aluseks ka teistele üldpädevustele.

Hoiakutena nähakse avatust teistsuguse maailmanägemise, austust omakultuurist erineva suhtes, solidaarsust kogukonnaliikmetega ja oma kohustuste tundmist. Vastutustunne eeldab, et inimene on teadlik ja vastutab oma tegude eest. Enesetõhusus tähendab usku oma võimetesse eesmärkide saavutamisel ja sobivate meetodite valikul takistuste ületadmisel. Sallivus tähendab positiivset ja konstruktiivset suhtumist erinevustesse. Hoiakud mõjutavad inimeste tunnetust ja käitumist laiemalt kui ainult teiste kultuuride inimestega suhtlemisel ning on samuti aluseks kõigile üldpädevustele.

Oskustena on sõnastatud enesejuhitud õppimine oma õpingute kavandamiseks iseseisvalt. Kriitilise mõtlemise oskus on vajalik erinevate materjalide ja olukordade analüüsimiseks ja hindamiseks. Kuulamise ja vaatlemise oskust on vaja teiste mõistmiseks. Empaatia (kaasaelamine, osadustunne) annab suutlikkuse vaadelda maailma kellegi teise positsioonilt. Paindlikkus ja kohanemisvõime aitavad kohandada iseenda mõtteid, tundeid või käitumist olukorrale sobivalt. Keelelised-, suhtlemis- ja võõrkeeleoskus on vajalikud suhtlemiseks inimestega kas samas või teises keeles ning vahendada eri keeltes rääkijaid. Koostööoskust vajatakse edukaks ühistegevuseks nii osalemisel kui püstitatud eesmärkide saavutamisel. Konflikti lahendamise oskus on vajalik parima rahumeelse lahenduse leidmiseks. Need oskused on RÕKis kirjeldatud eelkõige õpi-, sotsiaalse- ja kodaniku-, suhtlus- ning õpipädevuse raames.

Teadmised ja kriitiline mõtlemine hõlmavad arusaama iseendast: oma mõtetest, uskumustest, tunnetest ja tegevusajenditest, samuti kultuuriliste kuuluvusest ja maailmanägemisest. Teadmised erinevatest suhtlemisviisidest tähendavad arusaama ühiskondlikult vastuvõetavatest sõnalistest ja sõnadeta suhtlusreeglitest, teadmised eri suhtlusstiilidest ja nende mõjust ning kuidas keeled väljendavad talle omaseid kultuurilisi tähendusi. Teadmiste alla kuulub kogum teadmisi maailma mitmekesisusest, poliitikast, seadusandlusest, inimõigustest, kultuuridest, uskudest, ajaloost, meediast, majandusest, keskkonnast ja jätkusuutlikkusest. Need teadmised on RÕKis kirjeldatud eelkõige enesemääratluspädevuse raames.

Tagasi sisujuhti