Andrus Org, Tartu Ülikool, 2010
Põhikooli III astme kirjandusõpetaja peab olema hea laste- ja noortekirjanduse ning ka noortekultuuri tundja. Iga noortele kirjandusest kõneleja eesmärk peaks olema viia ennast kurssi selle raamatuvälise maailmaga, milles noored elavad, ja proovida leida sellest maailmast kokkupuutepunkte teostega, mida soovitakse neile pakkuda (Kruus 2010: 930).
Noortekirjanduseks võib pidada kirjandust, mis oma sisult ja käsitluslaadilt on sobiv erinevas vanuses noortele; kitsamas tähenduses on tegemist spetsiaalselt noortele loodud (ilu)kirjandusega. Noortekirjanduse all võib silmas pidada ka noortelt-noortele-tekste ehk kirjandust, mille autoriteks on noored vanuses 16-25 ehk siis puberteedi ja pereloomise vahele. Ainekavas nimetatud koolikirjanduse hulgas on hulk noortekirjandust üle võetud täiskasvanute lektüürist (nt D. Defoe „Robinson Crusoe“, W. Golding „Kärbeste jumal“ jt), kuid esindatud on ka spetsiaalselt lastele ja noortele adresseeritud kirjandusklassika (nt J. Parijõgi „Teraspoiss“, A. Lindgren „Vennad Lõvisüdamed“).
Teoste valikul III kooliastmes võib mõnevõrra loobuda ambitsioonist, et iga Eesti põhikooli lõpetaja peab tundma võimalikult palju täiskasvanute kirjandusklassikat. Klassika osas võib võimalusel piirduda õpikukatkenditega, millele lisanduks põgus ülevaade tervikteosest ja selle tähtsusest. Kindlasti tuleks mõnel juhul loobuda koolis aastakümneid käsitletud sissetöötatud ja mugavatest teostest.
Noortekirjandus on tugevasti seotud noortekultuuri ilmingutega, millega kursisolekut võiks eeldada ka kirjandusõpetajalt. Tänapäeva noortekultuuri puhul võib täheldada mitmeid olulisi muutusi: traditsioonide teisenemised, kiired sotsiaalsed muutused (nt noorte rutakas, kuid valulik lõimumine täiskasvanute ühiskonda); noortekultuuri pealetung tänaval (nt riided, soengud, kogunemiskohad), meedias (nt raadiokanalid, muusikažanrid, plaadid) ja kultuuri läbiva hoiakuna (nt keelekasutus, protestimeelsus, traditsiooniliste väärtuste hülgamine); nooruse printsiibi valitsemine (nt kindlapiirilise vanema-lapse suhte lagunemine), nooruse allakäigu ilmingud (nt linlikud subkultuurid; vägivalla, alkoholi ja narkootikumide teema). Tänapäeva noortekirjanduses on esindatud noortekultuuri kõikvõimalikud tahud, esmajoones käsitletakse teostes mitmesuguseid sotsialiseerumise raskusi:
- noored ja ühiskond (nt probleemid koolis, varakult tööle asumine, vähene huvi kodanikuks olemise vastu),
- noored ja perekond (nt suhtlemise vähesus, lagunenud pered, kodust põgenemine),
- noored omavahel (nt erikeeled, moesläng, suhtlusvõrgustikud; armastus ja sõprus, ambitsioonid ja huvid),
- noorte suhe iseendasse (eksistentsiaalsed probleemid, nooruse vaevad).
Noortekirjandus, keskendudes kord karakterite, kord sündmuste kujutamisele, kasutab mitmeid populaarseid narratiive: õudusnarratiiv (nt Kersti Kivirüüdi “Okultismiklubi”), kriminarratiiv (nt Jan Guillou “Kurjus”, Kristen Boie “Väikelinn Chicago”), narkonarratiiv (nt Jaan Tangsoo “Hanejaht”, Dirk Walbricker “Kambalugu”), vägivallanarratiiv (nt D. Leesalu „Mängult on päriselt”, T. Lehtinen „Tiivad varvaste vahel”), armastusnarratiiv (nt Ketlin Priilinn „Maarjamäe kägu“, Kamille Saabre “Mu kuninganna”) jt. Uuema aja noortekirjandus pakub esmajoones tõsist probleemrealismi, võimalust samastuda raamatutegelasega ja mõtestada oma probleeme, tänapäevast eesti keelt.
Põhikooli III kooliastme lektüür võiks sisaldada sügavama mõttega teoseid. Õpilasel peab olema võimalus juba varakult kaasa mõelda neile aspektidele, mis teoses ühe või teise sündmuseni viisid, arutleda tegelaste väärtushinnangute ja käitumismallide üle, hinnata nende tegude ajendeid, tagajärgi ja vääritimõistmisi. Antud kooliastme kirjandustekstid võiksid sisaldada selliseid teemasid nagu eneseväärikus, õnnelikkus, rikkus ja vaesus, eri põlvkondade tõekspidamised, poiste ja tüdrukute vahelised suhted, esimene armastus, kooliprobleemid, vägivald, kultuurierinevused, mõtlemisvabadus ja -kohustus, kangelaslikkus, infoteadlikkus jms. Nende teemade käsitlemine kirjandusteoste kaudu kujundab õpilase hoiakuid märkimisväärselt.
Koolilektüüri lugemist võib korraldada ka viisil, kus terve klass ei loe üht ja sama raamatut ühel ja samal ajal, vaid õpilased saavad ühe kaalukategooria või sarnase teemaampluaaga raamatute hulgast valida endale sobivaima. Ühtlasi annaks õpetaja raamatute nimekirja tutvustades lühikese ülevaate teoste sisust, n-ö reklaamiks raamatut. Selline süsteem pakub häid võimalusi lugemisjärgseteks aruteludeks, paaris- ja rühmatöödeks ning teiste aktiivõppe võtete rakendamiseks (nt võtmesõnade leidmine, tegelaskaardi joonistamine, arvamuste telje koostamine, probleemide avamine, raamatureklaami tegemine jms). Ka õpilaste meelestatus on valikuvõimaluse korral positiivsem ning lugemisaktiivsus kõrgem; isiklikku laadi suhe raamatuga soosib mõttepartnerluse tekkimist klassis. Passiivset laadi tegevustele, nagu teose sisu ümberjutustamine või lugemiskontrolli küsimustele vastamine, tuleb eelistada aktiivõppe meetodeid, mis paneb õpilased ise kas individuaalselt, frontaalselt või rühmiti tekstide sisu, probleemistikku ja ideid omavahel läbi arutama, järeldusi tegema. Aktiivõppe situatsioonis muutub õpilane ise vastutajaks oma kaaslaste ees.
III kooliastme lektüüris on varasemast olulisemal kohal luuleraamat ehk luulekogu, mille lugemine tähendab kohtumist kunstiteosega. Luulekogu on raamatuks kujundatud sisulis-vormiline tervik, mis sisaldab ka illustratsioone. Luuleraamatu valimine ja lugemine on üldjuhul individuaalne tegevus ning üldjuhul võiks õpilane teha valiku 3–5 autori kogude hulgast. Soovitav oleks juba enne luulekogu lugemist anda õpilastele tööülesanded (nt küsimused). Õpilane tutvub autori luuleloominguga, arendab oma mõtte- ja tundemaailma, leiab seoseid oma isikliku elukogemusega, analüüsib ja tõlgendab luuletusi nende sisu ja vormi ühtsuses. Luulekogu käsitlemiseks võiks kasutada järgmisi küsimusi/ülesandeid, neid vastavalt klassile kohandades.
• Leia luulekogu autori kohta mõned elu- ja loominguloolised andmed.
• Ennusta, millest need luuletused kõnelevad, milliseid tundeid vahendavad.
• Loe luulekogu endale sobival ajahetkel ja sobivas järjekorras (nt valikuliselt).
• Millised on Sinu esmamuljed luulekogu lugedes?
• Milline luuletus köitis, milline mõte või tunne jäi meelde?
• Nimeta luuletuste teemasid, mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid.
• Millisena näeb autor inimsuhteid, armastust, elu mõtet, igapäevaelu, aega, loodust?
• Leia mõni luuletus, mis teemalt või meeleolult haakub mõne episoodiga Sinu elust.
• Milliseid lüürilisi isikuid luuletustes täheldad? Milline on luuletuste vaatepunkt?
• Leia luuletustest antonüüme ja sünonüüme, tsitaatsõnu ja kõnekeelt, vananenud ja harvaesinevaid keelendeid.
• Milliseid sõnaliike armastab autor kasutada? Tee analüüs kahe luuletuse põhjal.
• Millised kujundid, motiivid või väljendid luuletustes korduvad?
• Sõnasta kesksete kujundite (sümbolite, metafooride) tähendus.
• Leia luuletustest epiteete, võrdlusi, isikustamisi ja metafoore.
• Koosta mõningaid autori kujundeid või motiive kasutades oma luuletus.
• Kas täheldad luuletustes hääliku- ja kõlamängu, sõna- ja lausemängu? Too näiteid.
• Milline on nende luuletuste riim ja rütm, vorm ja graafika?
• Õpi 3–5 luuletust ladusalt deklameerima. Õpi üks luuletus pähe!
• Uuri järele, kas mõni luuletustest on ka viisistatud? Kes on laulu autor või esitaja?
• Vali välja kaks kõige rohkem meeldinud luuletust, illustreeri need käsitsi või kujunda arvutil.
• Tutvusta loetud luulekogu klassikaaslastele. Anna sellele kokkuvõttev ja põhjendatud hinnang.
III kooliastmes lugemiseks ja käsitlemiseks soovitatavate autorite ja teoste loend on esitatud artikli lisas.
Soovituslik kirjandus
Krusten, R., Kumberg, K. jt. Noortekirjandus. – Eesti lastekirjanduse sõnastik. Tallinn: Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, 2006, lk 134–135.
Kruus, P. Noored ja kirjandus. – Keel ja Kirjandus, 2010, nr 12, lk 928–930.
Laanpere, H. Tänapäeva nooruki värvikas maailm. Eesti uuem noorteraamat ja selle lugeja. – Nukits, 2010, lk 23–27.
Leiger, P. Miks peaks mõni raamat kohustuslikum olema kui teine. – Nukits, 2005, lk 16–18.
Palm, J. Noor eesti kirjandus ja meedia. – Nukits, 2006, lk 5–8.
Taluste, E. Vägivald tänapäeva noortekirjanduses. – Nukits, 2009, lk 17–22.
Vallik, A. Et laps hakkaks lugema meelsasti… – Haridus, 2006, nr 3–4, lk 6–9.
LISA. Soovituslikku ilukirjandust III kooliastmele
Proosakirjandust
M. Barker „Sarah’ jalad“
E. Bornhöhe “Kuulsuse narrid”
A. Ehin „Rummu Jüri mälestused”
M. J. Eisen “Eesti mütoloogia”
F. R. Faehlmann “Koit ja Hämarik”, “Vanemuise lahkumine”, „Keelte keetmine“
A. Gailit „Toomas Nipernaadi“
I. Hargla „French ja Koulu“
M. Heinsaar “Vanameeste näppaja“, „Rändaja õnn“
S. Henno „Mina olin siin“
„Ilus Armin. Eesti lühiproosat 1987–2002” (koost. U. Uibo)
J. Jaik „Kaarnakivi”, „Tondid, hundid, hobud”
H. Jõgisalu “Kärp”
F. Jüssi “Jäälõhkuja”, “Rebasetund”
J. Kaplinski “Kaks päikest. Teistmoodi muinaslood”
M. Karu „Nullpunkt”
K. Kesküla “Kevini elu”
A. Kivirähk “Ugrilane”
K. Kivirüüt “Okultismiklubi”
F. R. Kreutzwald “Vägev vähk ja ahne naine”, “Kalevipoeg”
J. Kruusvall “Vaikuse hääled”
E. Krusten “Hull pääsuke”
J. Kunder “Imelik peegel”
H. Laipaik “Kivilinad”
J. Lattik “Kui meil veel püksa ei olnud”
D. Leesalu „2 grammi hämaruseni“
I. Lember “Tüdruk, kes armastas teatrit”
J. Liiv “Peipsi peal”, “Vari”
B.-K. Lõhmus „Imesid juhtub harva“
R. Made „Tuhin tiibades”, „Miljoni-poiss”
M. Metsanurk “Ümera jõel”
A. Nigov “Ka mina tahan kuskilt pärit olla”
H. Nõu „Kuues sõrm”, “Pea suu!”, „Tõmba uttu!“
K. Orlau “Sealtmaalt”
V. Panso „Naljakas inimene”
J. Parijõgi “Tsemendivabrik”
K. Priilinn „Maarjamäe kägu“
R. Põder “Päevalilled”
S. Rannamaa „Kadri. Kasuema“
O. Ruitlane “Kail”
K. Saabre “Mu kuninganna”
M. Sabolonty „Kirjaklambritest vöö“
I. Soopan „Kõik poisid ei saa suureks“
J. Smuul “Muhu monoloogid”
A. H. Tammsaare miniatuurid, “Tähtis päev”
J. Tangsoo “Hanejaht”
I. Tomusk „Vend Johannes“
M. Traat “Tundemälu”
F. Tuglas “Popi ja Huhuu“, marginaalid
„Tule, ma jutustan sulle loo“ (kogumik, toim. B. Vaher)
L. Tungal „Seltsimees laps“, „Varesele valu“
J. Tuulik “Vares”
E. Uus „Kuu külm kuma”
A. Vallikivi “Ehatähe valgus”
R. Vassel „Sukk ja saabas“
E. Vilde “Mahtra sõda”, „Musta mantliga mees“
jt
L. M. Alcott “Väikesed naised”
H. C. Andersen “Lumekuninganna”, “Metsluiged”
K. Boie “Väikelinn Chicago”
R. Bradbury „Marsi kroonikad”
C. Brontë “Jane Eyre”; J. Cooper “Hirvekütt”
J. F. Cooper „Hirvekütt”, „Viimane mohikaanlane”
A. Dumas “Kolm musketäri”, “Krahv Monte-Cristo”
G. Durrell “Minu pere ja muud loomad”
J. Gaarder “Apelsinitüdruk”, „Sofie maailm“
N. Gaiman „Coraline”
J. Guillou “Kurjus”
M. Haavio „Kalevala lood”
N. Harper Lee „Tappa laulurästast“
J. Hašek „Vahva sõdur Švejki juhtumised maailmasõja päevil“
D. Hill „Näeme veel, Simon!”
V. Hugo “Hüljatud”
R. Kipling “Džungliraamat”
A. Kivi “Seitse venda”
U. K. LeGuin “Meremaa võlur”
A. Lindgren „Vahtramäe Emil”
H. Lofting “Dr. Dolittle”
J. London “Ürgne kutse“, ”Eluarmastus”
M. Maeterlinck „Sinilind“
H. Malot “Perekonnata”
A. Marshall “Ma suudan hüpata üle lompide”
S. Meyer „Videvik“
O. Preussler „Krabat“
P. Pullman „Kuldne kompass“
A. Puškin “Tuisk”
J. Rackham “Vanaisa”
J. Riordan “Kuningas Arthuri lood”
E. Rösler “Armastuspärlid”
A. Sakse „Lillemuinasjutud”
E. Seton-Thompson “Lugusid loomadest”
R. Sheckeley “Tont nr 5”
J. Spinelli „Tähetüdruk”
R. L. Stevenson “Aarete saar”, „Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde’ist“
J. Swift „Gulliveri reisid“
D. Walbricker “Kambalugu”
J. Verne “Viieteistkümneaastane kapten”
O. Wilde “Õnnelik prints”
jt
Draamakirjandust
M. Karusoo “HIV”
M. Kivastik „Peeter ja Erik“
A. Kivirähk „Aabitsa kukk“
W. Shakespeare “Romeo ja Julia”
J. Tätte „Ristumine peateega“
U. Vadi „Lendav laev“
Luuleautoreid
A. Alliksaar, B. Alver, Contra, A. Ehin, K. Ehin, E. Enno, J. de La Fontaine, François Serpent, V. Grünthal-Ridala, A. Haava, L. Hainsalu, I. Hirv, A. Ilves, A. Kaal, A. Kaalep, J. Kaplinski, D. Kareva, S. Kivisildnik, J. Kross, K. Kruusa, A. Künnap, I. Laaban, K. Lepik, A. Lintrop, V. Luik, T. Maran, K. Merilaas, E. Niit, M. Nurme, J. Oro, K. J. Peterson, J. Rooste, P-E. Rummo, H. Runnel, V. Ränik, O. Saar, J. Semper, W. Shakespeare, K. M. Sinijärv, J. Smuul, G. Suits, A. Suuman, H. Talvik, T. Trubetsky, L. Tungal, J. Tätte, M. Under, D. Vaarandi, J. Viiding, H. Visnapuu, jt. J. Bergmanni, M. Underi, J. W. Goethe ja F. Schilleri ballaade.
Luulekogusid
„Isamaalaulud” (2008, koost. O. Saar)
K. Ehin „Kaitseala” (2005), „Luigeluulinn” (2003), „Simunapäev” (2003)
D. Kareva „Armuaeg” (1991), „Vari ja viiv” (1986)
L. Ojamaa „Lõputu juuli“ (1990)
„Pioneerid. Poogna esimene kogumik” (2005)
„Päev on aja aken. Tähtpäevaluulevalimik” (2009, koost. M. Vardja, K. Vardja)
H. Runnel „Laulud eestiaegsetele meestele“ (1988), „Mõru ning mööduja” (1976), „Punaste õhtute purpur” (1982), „Suureks saamine“ (2004)
V. Ränik „Luulepere pereluuleraamat” (2001)
O. Saar „Vihmavarjude vikerkaar” (2007)
L. Tungal „Käsi on valge ja süsi on must” (2002)
J. Tätte „Laulud“ (2002)
„Tüdruk, kes sa teretasid vaime. Valik noort eesti luulet 2005” (2006, koost. L. Tungal)
jt.