Tere tulemast WordPressi. See on sinu esimene postitus. Muuda seda või kustuta see ning alusta blogimist!
Siin on kirjeldatud kooliastmete pädevused nii, nagu õpilane neid mõistab.
MINA TEAN, OSKAN, TEGUTSEN, HOOLIN!
3. klassi lõpuks mina…
Koduleheküljele on koondatud autori koostatud kõne- ja keelearenduse valdkonda kuuluvad esitlused. Kasutamiseks tuleb esitlused oma arvutisse alla laadida. Autor Helve Kukk.
Valikkursus „Identiteet ja eesti kirjandus“ käsitleb kirjandust kui identiteediloome vahendit, mis nii kujutab kui ka kujundab individuaalseid ja kollektiivseid identiteete, sh sotsiaalset, rahvuslikku, kultuurilist identiteeti. Identiteet on määratletav kui suhe teise, see kujuneb dialoogilise protsessi käigus samastumiste ja eristumiste pingeväljas.
Tänapäeva maailmas, kus identiteediküsimused on muutunud järjest probleemsemaks, seetõttu ka aktuaalsemaks, on oluline teada ja mõista nii mineviku kui ka oleviku kirjandustekstidesse talletatud individuaalset ja kollektiivset mälukogemust. Valikkursuse jooksul jälgitakse identiteedi kujunemist eesti kirjandusajaloo eri etappidel.
Valikkursuse koostasid:
– Ivika Hein, Miina Härma Gümnaasium
– Anu Kell, Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi Gümnaasium
– Andrus Org, PhD, Tartu Ülikool
Valikkursuse “Identiteet ja eesti kirjandus” ainekava ja õppeprotsessi kirjeldus.
Kursus “Inimene nüüdisaegses teabekeskkonnas” integreerib õppija igapäevase meediakasutuse tema teadmistega ühiskonnast, meediast, poliitikast, esteetikast ja inimeste omavahelisest suhtlemisest.
Valikkursuse aluseks on gümnaasiumi riikliku õppekava üldised sihiseaded. Erilist tähelepanu pööratakse järgmistele eesmärkidele:
Valikkursuse koostasid Kadri Ugur, PhD (Tartu Ülikool) ja Priit Talv (MTÜ EMCC).
Valikkursuse “Inimene nüüdisaegses teabekeskkonnas” ainekava(2019).
Valikkursuse täiendatud (2021) materjal Postimehe Haridusportaalis.
Valikkursust toetav lisainfo asub leheküljel www.emcc.ee/digimeedia.
Euroopa Komisjon ja välisteenistus avaldasid detsembris 2018 väärinfo vastase tegevuskava, milles on toodud neli suurt suunda ja kümme tegevust. Üks tegevustest on ELi meediapädevuse nädala ellukutsumine alatest 2019. aasta märtsist.
Eestis toimub meediapädevuse nädal muu Euroopaga samal ajal,
18.–22. märtsil. Nädala eesmärk on tõsta laste ja noorte, õpetajate ja laiema avalikkuse teadlikkust ümbritseva teabekeskkonna võimalustest ja ohtudest, suunata tähelepanu erinevates kanalites esitatava sisu kriitilise analüüsimise vajalikkusele ning võimestada meediatarbijaid ära tundma valeuudiseid ja väärinfot.
Üheskoos pakutakse 18.-22. märtsil 2019 erinevates Eesti linnades ja koolides teadlikkust tõstvaid ning arendavaid tegevusi. Vaata nädala kava Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt.
Tänavu on peamisteks sihtrühmadeks:
Meediapädevuse nädala raames toimunud sündmused kantakse kõik ühisele Euroopa Komisjoni sündmuste kaardile.
Kõik, kes soovivad oma sündmust ühisele kaardile registreerida, saavad seda teha siin: Meediapädevuse nädala sündmuse registreerimine.
2019. aasta märtsis toimuvat meediapädevuse nädalat Eestis koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.
HTMi veebilehel on kirjeldatud VÕTA põhimõtteid, lisatud käsiraamat ja kirjeldatud mitteformaalse ja informaalse õppe hindamine.
TTÜ leheküljel on lisaks üldisele kirjeldusele VÕTA taotlejale ka interaktiivne juhend.
VÕTA kõrghariduses – erinevad juhendmaterjalid
VÕTA aruteludel on osalenud nii üldharidus- kui ka huvi- ja teaduskoolide esindajad. Suur tänu seniste sisukate mõttetalgute ja jätkuva koostöö eest Annely Köster, Sally Stuudio; Anu Reinsalu, Eesti Noorsootöö Keskus; Aulika Riisenberg, SA Innove; Gerttu Aavik, HTM; Heiki Kiidli, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium; Helen Pärk, Tallinna Polütehnikum; Heleriin Jõesalu, HTM; Inge Raudsepp, SA Innove; Ingrid Tullus, Rocca al Mare Kool; Jaanus Kann, Nõmme Gümnaasium; Kalev Vaidla, EML; Kätlin Lepa, SA Archimedes; Liia Jung, Tallinna Ühisgümnaasium; Marek Järvik, TÜ teaduskool; Mari-Liis Lind, TLÜ; Meeli Nõmme, Põltsamaa Ühisgümnaasium; Pille Liblik, HTM; Piret Viirpalu, Eesti Kunstikoolide Liit, KÜ; Signe Granström, HTM; Viivian Jõemets, HTM.
Heiki Kiidli, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor
Katrin Kirk-Saarmets, TTG õppejuht
Andres Falk, TTG õppejuht
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis on VÕTAt rakendatud põhimõtteliselt juba 10 aastat. Oluline on, et suhe on partnerikeskne. Aastaringselt võetakse vastu umbes 180–300 õpilast vanuses 17+ aastat, kes on jätnud kooli erinevatel aegadel ja põhjustel pooleli. Haridustee võib olla katkenud 4. või 5. klassis, kuid õppimist TGSis alustatakse 8. klassist.
Täiskasvanu seisukohast on õppimine vabatahtlik tegevus. Võta raames toimub usaldusepõhine suhtlemine:
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis on välja töötatud VÕTA tingimused ja kord, mis esitatakse koos kommentaaridega (kaldkirjas).
1.1. Käesolev kord reguleerib varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumisse sisseastumisel ja õppekava täitmisel.
1.2. VÕTA rakendatakse kooli sisseastumisel
Kooli sisseastumisel vaadatakse koheselt üle avalduse esitaja dokumendid ja otsustatakse olemasolevate hinnete korral, kas need kantakse üle või mitte. Õppija poolt esitatavat avaldust VÕTA rakendamiseks eraldi ei nõuta.
1.3. VÕTA võimaldab arvestada:
Üldhariduskoolil on keeruline arvestada töökogemust, reaalne on see ainult valikainete puhul. Töökogemuse arvestamine kuulub eelkõige kutseõppeasutuste tegevusvaldkonda.
2.1. Varem sooritatud kursuste hinded kantakse üle, tuginedes õpilase poolt esitatud dokumentidele (hinneteleht, akadeemiline õiend, õpinguraamat) ning lähtuvalt sellest, kas kursuste sisu vastab Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi (TTG) õppekavale. Kursuste sisu vastavus selgitatakse välja sisseastumisel vestluse käigus.
Sageli on kutseõppeasutuste poolt väljastatavate akadeemiliste õiendite sisu ebatäpne, näiteks on väljundina märgitud loodusained või sotsiaalained, lisamata, milliste ainete ja kursustega konkreetsemalt on tegemist. Sellisel juhul võib ülekandehinde leidmine olla probleemne.
2.2. Vajadusel on koolil õigus nõuda varemõpitu ainekava.
2.3. Lõpetamata klassi kursuste hinded kantakse üle 3 aastat.
2.4. Lisaks kursusehinnetele kantakse gümnaasiumi 12. klassis üle:
2.5. XII klassi astumisel ei kanta üle:
2.6. Põhikoolis ei kanta üle:
3.1. Õpilasel on võimalik üle kanda täiendkoolituses või iseseisvalt õpitut ning töö- ja muudest kogemustest saadud teadmisi, kui ta esitab vastavasisulise taotluse ja tõendusmaterjali (koolitustunnistus, akadeemiline õiend, ametikirjeldus, töökogemuse analüüs, ainekava, iseloomustav hinnang töökohalt, näited tehtud töödest jne) TTG VÕTA komisjonile, kes taotlust hindab.
3.2. Hinded kannab e-kooli ja õpinguraamatusse vastava aine õpetaja (käimasoleva õppeaasta puhul).
4.1. Hindamise puhul lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
5.1. Tähtajaline aegumine – kui õppimine on toimunud väga kaua aega tagasi (enne 2002. aastal kehtima hakanud õppekava), siis võidakse seda pidada aegunuks. Sellisel juhul võib tekkida vajadus hinnata, millisel tasemel on omandatu säilinud. Samas on tõenäosus, et omandatud teadmised ja oskused aeguvad, väiksem siis, kui taotleja töötab vastavas valdkonnas.
5.2. Sisuline aegumine – näiteks infotehnoloogia erialaained võivad sisuliselt üsna kiiresti aeguda, aga üldteadmistega õppeained on ka pikema perioodi möödudes sama sisuga.
5.3. Lihtsustatud õppekava järgi põhikooli lõpetanu võetakse üldjuhul 8. klassi. Erandkorras 9. klassi, kui õppija tõestab oma pädevusi eesti keeles, reaalainetes ja võõrkeeles.
6.1. TTG VÕTA komisjoni kuuluvad õppejuhid ja vastavalt vajadusele nende poolt volitatud aineõpetajad.
Marek Järvik, TÜ teaduskooli kommunikatsioonijuht
Tartu Ülikooli teaduskooli toimimispõhimõtted pandi paika 1965. aastal, kui ajakirjanduses avaldati sisseastumisülesanded mittestatsionaarsesse matemaatikakooli. Tõsi, kool on kasvanud enam kui poole sajandiga kümnetes kordades nii õppijate kui ka kursuste hulga mõttes. Mõnest matemaatikakursusest on jõutud täna 50 kursuseni, ent põhimõte – olla kättesaadav kõigile õpilastele üle Eesti, kellel on huvi ja tahtmist õppida lisa koolis pakutavale – on säilinud. Seetõttu oleme jäänud truuks kaugõppekursustele, mis internetiajastul on valdavalt kujunenud e-kursusteks.
Ehkki meie pakutavate kursuste valikus annavad valdkondadest tooni matemaatika ja loodusteadused, on viimastel aastatel jõudsalt täienenud ka sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna kursuste valik nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilastele. See näib sobivat nii õpilastele kui ka koolidele, mida kinnitab seegi, et meie õppurite hulk on tõusnud üle 2000 ja püsib sel tasemel stabiilselt.
Suur õpilaste arv on ühelt poolt tunnustus kursuste kvaliteedile, kuid teiselt poolt näitab, et koolid hindavad meie tegevust, suunates õpilasi teaduskooli õppima. Koostöö koolide ja TÜ teaduskooli vahel on ulatuslikum. Selle kirjeldamiseks suurte üldistuste tegemine on meelevaldne, sest iga kool on leidnud omale sobiva praktika. Seetõttu palusin regionaalses mõttes kahel teineteisest kaugel paikneval koolil kirjeldada, millist osa etendavad teaduskooli kursused nende süsteemis. Minu küsimustele vastasid Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor Kaarel Rundu ja Võru Gümnaasiumi õppejuht Annely Hindrikson.
Teaduskooli korraldatud küsitlused õpilastele näitavad, et enamik õpilastest saab teavet ja soovitusi teaduskooli kursuste kohta õpetajatelt. Milline on teie kooli praktika?
Kaarel Rundu: „Meie tutvustame õpilastele teaduskooli kursusi kui valikuvõimalust õppeaasta avaaktusel, kus gümnasistidele tutvustatakse koolisiseseid ja kooliväliseid valikkursuste võimalusi.“
Annely Hindrikson: „Praktikaid on erinevaid. Kui kursuste info saabub, siis õppejuhina edastan info kõikidele õpilastele. On neid, kes näitavad ise üles aktiivsust, uurivad, tahavad end täiendada teatud valdkonnas ja annavad oma soovist teada. Teised jõuavad kursusteni õpetaja soovitusel. On ka neid, kes jõuavad kursustele minu soovitusel. Meil on erandlik õppesüsteem: kolm korda aastas toimub valikainete nädal, kus õpilane läbib tema poolt valitud kursuse nädala jooksul. Kui õpilane haigestub sel nädalal või on sunnitud mingil muul põhjustel puuduma ja ta ei saa valikainet sooritatud, siis on teaduskooli kursused talle võimalus.“
Me teame, et õpilased on väga koormatud, aega on vähe ja kohustusi on palju. Kas teie kool soodustab mingil moel teaduskooli kursustel õppimist?
Kaarel Rundu: „Soodustame sellega, et oleme viimase kolme aasta jooksul tasunud õpilaste osaluse eest. Samuti oleme arvestanud kursust valikkursusena gümnaasiumi valikkursuste läbimisel.“
Annely Hindrikson: “Ka meie soodustame sellega, et hüvitame üldjuhul teaduskooli kursustel osalemise. See on võimalus võimekamatele, olümpiaadidel osalemise toetuseks jpm. Ja ka neile, kes mõne valdkonna vastu rohkem huvi tunnevad, aga meie kool seda huvi toetada ei suuda.“
Kas on juhtumeid, kus õpilane, kes on võtnud teaduskoolist kursuse (vahel ka mitu), on vabastatud mõnest koolipoolsest kohustusest, et tunnustada ta iseseisvat pingutust?
Kaarel Rundu: “Meie koolis on põhimõte, kui õpilane on valinud TÜ teaduskooli kursuse ja õpib sellel, siis ei ole ta pidanud võtma kooli poolt pakutavat valikkursust. Kui õpilane on valinud teaduskoolist mitu kursust, siis oleme olnud selles suhtes paindlikud ja arvestanud eelkõige õpilase huvi ja valikkursuse akadeemilist tausta. Kursusel osalemist hindame arvestusega, kui õpilane toob tõendi kursuse läbimise kohta.”
Annely Hindrikson: “Päris koolikohustustest vabastamise juhtumeid meil pole olnud. Kuid ka meie arvestame kooliväliste valikkursustega. Kooliväliste valikkursuste arvestamise puhul õppetöö osana peab õpilane meile esitama taotluse, kus kajastub info kursuse mahu, õppesisu ja õpitulemuste osas. Teaduskooli kursuste puhul loetakse see arvestatuks automaatselt, kui meieni on jõudud info teaduskoolilt kursuste lõpetanute kohta.”
Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja Võru Gümnaasiumi näited toovad üsna reljeefselt välja, et need koolid soodustavad teaduskooli kursustel osalemist ja rikastavad sellega oma õpilaste valikuvõimalusi. See olukord on teaduskooli poolt vaadatuna rahuldust pakkuv. Samas, soovides pakkuda õpilastele enam, küsime endalt ikka ja jälle, millised oleks võimalused edasiminemiseks? Vastuseid teavad taas kõige paremini koolid, tundes oma ja õpilaste vajadusi. Teaduskooli roll on olla koolidega dialoogis, et kuulda parimaid mõtteid, mida õpilaste huvides teostada.