Ivika Hein
Audiovisuaalse õppe osatähtsus koolis on viimase aastakümnega hüppeliselt tõusnud. Praegune noor põlvkond on üles kasvanud maailmas, kus teda ümbritseb arvuti- ja filmimaailm ning järjest populaarsust kaotav, kuid siiski mõjuval positsioonil televisioon. Nende noorte puhul toimub uue info vastuvõtt valdavalt audiovisuaalselt ning seda harjumuspärasust on vaja ka koolipraktikas silmas pidada, et hõlbustada arusaamist õpitavast materjalist. Siiski ei maksa unustada, et audiovisuaalsed vahendid iseenesest ei õpeta midagi, tulusaks osutub vaid nende eesmärgistatud, õppeülesandega rikastatud kasutamine. Passiivne filmi vaatamine täidab küll õppetunni mahu, kuid selle kasutegur õpilaste kirjandusalasele arengule on nullilähedane, kui eelnevalt ei ole antud orientiire või küsimusi, millele vaatamise ajal tähelepanu pöörata. Õpilased vajavad enne filmi vaatamist aktiviseerimist.
Erinevate kirjandusteoste ekraniseeringute kättesaadavus nii DVD-de kui ka interneti vahendusel annab uudseid, põnevaid võimalusi kirjandusõpetuseks. Filmi ja kirjandusteose võrdlemine toob sageli esile kirjandusteose paremuse, kuid leidub ka vastupidiseid juhtumeid. Harry Potteri raamatud ja filmid sobivad käsitlemiseks II kooliastmes, „Kevade“ pigem III kooliastmes, huvitav võrdlusmaterjal on film „Viimne reliikvia“ ja Bornhöhe jutustus „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“.
Aidi Valliku „Mis sinuga juhtus, Ann?“ ja selle ainetel valminud Rainer Sarneti film „Kuhu põgenevad hinged“ pakub samuti intrigeerivat võrdlusmaterjali. Võrdluses võib tähelepanu pöörata sellele, milliseid väljendusvahendeid kasutab ainult kirjandus ja milliseid ainult filmikunst, milline on nende ühisosa; võib analüüsida kujundeid, aga ka sõnumi või adressaadi muutumist sõltuvalt kunstiliigist. Mõningaid kirjandusteoseid võikski ehk filmi vahendusel tutvustada, kui neid lugeda ei jõua. Milliste teostega nii talitada, jäägu õpetaja otsustada.
Paljude tänapäeva autorite luulekogudega kaasneb CD, millelt saab kuulata luulet autori enda esituses. Vaatamata ajalisele vahele pakuvad endiselt elamust J. Viidingu laulud, mis esitatud koos Tõnis Rätsepaga.
CD-sarjas „AudioRaamat“ leidub palju kuulamisväärseid ja analüüsivõimalusi pakkuvaid tekste nii klassikast kui ka kaasajast, seal hulgas Mehis Heinsaare ja Andrus Kivirähi teoseid.
Audiovisuaalsesse materjali tuleks suhtuda kui mis tahes teksti, s.t see vajab analüüsimist, selgitamist ja tõlgendamist, sellel on oma väljendusvahendid, mis väärivad avastamist. Vt lisa Emakeeleõpetajate Seltsi kodulehelt www.eeselts.ee: Suvekool 2007/14.-16.08.