A A A

Näidisülesanded

Keel ja kirjandus

Koostaja: Jelena Moisejeva (Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit) 

Kooliaste: II kooliaste 

Pädevused: õpipädevus, digipädevus, enesemääratluspädevus 

Õpilasel kujuneb oskus  

  • analüüsida ja organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi;  
  • teha koostööd teiste inimestega erinevates olukordades; 
  • kasutada uuenevat digitehnoloogiat; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; 
  • mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi. 

 Teema: Nimisõna üldiseloomustus
1. Nimisõna üldiseloomustuse kordamine.
2. Andmete otsimine ja kogumine ning teemapõhiste ülesannete koostamine.
3. Ühistöö väikestes rühmades online veebikeskkonnas (Google Drive).
4. Esitluse koostamine Google Drives, teksti ja piltide paigutamine slaididel.
5. Rühmatöö esitamine ja kaitsmine. 

Õpitulemused: 

õpilane 

  • oskab leida teavet erinevatest kirjalikest allikatest ning kasutab sõnaraamatuid ja teatmeteoseid; 
  • väljendab kirjalikult oma mõtteid vabalt ja selgelt, järgib teksti koostamise reegleid  (järjekindlus, loogilisus, sidusus, teemale vastavus); 
  • esitab oma mõtteid järjekindlalt, loogiliselt ja sidusalt ning teemale ja suhtlusolukorrale vastavalt; 
  • järgib kõneetiketi norme; 
  • kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu. 

 Meetodi kirjeldus ja selle läbiviimiseks vajalikud lisamaterjalid/-vahendid 

  1. tund. Ametlikke kasutajakontode ja online rühmade loomine gmailis ja Google Drives.

Ülesande tutvustus, eesmärkide seadmine.  

Esitluse koostamise ja vormistamise reeglid. Esitluse koostamise nõuete tutvustamine Google Drives (esimene slaidi info, teksti ja piltide paigutamine slaididel). 

Esitluse vormistamine. 

 2.–3. tund. Õpetaja näidise tõlgendamine ja rühmatöö ülesande selgitamine  

(1. slaid: teema; 2. slaid: mõiste; 3.–4 slaidid: õpilased vaatavad pilte ja selgitavad, millised nimisõna morfoloogilised tunnused ehk sõnaliigi tunnused on piltidel kujutatud/kodeeritud;  iseseisvalt koostatud lingvistika ülesanne.)

Jagunemine rühmadesse ning ülesannete jagamine.  

Esitluste teemad: 

  1. rühm. Nimisõna käändevormide määramine 
  1. rühm. Käändevormideta nimisõnade sugu 
  1. rühm. Käändevormideta nimisõnade arv 
  1. rühm. Ebareeglipäraselt käänduvad ning käändumatud nimisõnad 
  1. rühm. Elus ja elutu nimisõna 
  1. rühm.  Päris- ja üldnimed 

Rühma algülesanne on kajastatud esitluse esimesel slaidil ning on edasise iseseisva töö aluseks (üks morfoloogiline tunnus seletamiseks). Rühmades esitluste vormistamine online (tiitelleht).  

Estiluse sisuline vormistamine, kasutades abimaterjale (õpik, internet). Tekstide ja ülesannete ühine koostamine. Kodune töö: esitluste lõplik online vormistamine ühise kaugtööna. 

 Õpilase lõputöö näidis (vigadega): 

Род имен существительных

 4.–5. tund. Esitluste kaitsmine. Iga rühm esitab oma teoreetilist ja praktilist osa. Seejärel esitatakse klassikaaslastele küsimusi, et kontrollida, kuidas nad esitlust jälgisid ja mil määral on teema neile tuttav või arusaadav.  Seejärel kontrollitakse esitluse vormistamise korrektsust, antakse tagasisidet ettekandega esinenutele: kas kõik on tehtud nagu ülesanne eeldas, kas tekst on grammatiliselt korrektne. 

6. tund. Esitluste analüüs ja tagasiside.

 Hindamine: hinnatakse rühmatöö tulemust, slaidide vormistust ja esitlust. 

Kujundav hindamine: hinnatakse vastavalt kriteeriumidele võimet töötada grupis, grupitöö tulemust (Mis kukkus hästi / halvasti välja, miks? Mida on vaja parandada? Millised probleemid tekkisid? Kuidas õpilased sellega toime tulid?) 

 Piloteerimise tagasiside õpilastelt ja õpetajalt endalt: Projekti lõpus hindavad õpilased end ise ja õpetaja annab tagasisidet tegevuste edukuse kohta, mis annab võimaluse õpilastel oma üldpädevusi arendada. 

Koostajad: Anu Kell ja Ivika Hein (Eesti Emakeeleõpetajate Selts)

Kooliaste: 9. klass

Pädevused: Õpipädevus (oskus aega planeerida, infot otsida, sobivat töökeskkonda valida, sõnaraamatut kasutada, teksti analüüsida, seoseid leida varem õpituga, klassifitseerida, materjali organiseerida, tööd digitaalselt vormistada, reflekteerida), sotsiaalne pädevus (oskus tööülesandeid  jaotada, teha rühmaliikmetega  koostööd), enesemääratluspädevus (oskus oma panuse suurust ühises töös hinnata)

Õpitulemused:

õpilasel kujunevad oskused

1) analüüsida ja organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi;

2) kasutada uuenevat digitehnoloogiat; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades;

3) mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi.

 Õpilane:

  • oskab vastata teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;
  • kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ning tsitaate;
  • kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määrab teose olulisemad sündmused ning arutleb põhjuse-tagajärje seoste üle;
  • arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka igapäevaelust;
  • leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte;
  • otsib teavet tundmatute sõnade kohta ning teeb endale selgeks nende tähenduse.

 

Teema: Rahvapärimuslikke juhiseid loodusega suhtlemiseks; loodususund, inimene ja loodus, usk ja käitumine. Rahvapärimuslikud tekstid

Ülesande eesmärgiks on väärtushoiakute kujundamine – igasuguse eluslooduse väärtustamine, mõistmine, et seadused inimese ja muu looduse suhte kohta on sõnastatud sajandeid vanades lugudes, mis tähendab ka vanade lugude, s.t rahvapärimuse väärtustamist. Tekitada arutelu küsimuse üle, kas need seadused  on muudetavad või juba muutunud.

 Meetodi kirjeldus ja selle läbiviimiseks vajalikud lisamaterjalid/-vahendid:

Õpilased töötavad 2–3-liikmelistes rühmades, vajalik on arvuti igale rühmale, raamatukogu materjali otsimiseks või muistendi- ja muinasjuturaamatuid

  1. Jagunetakse 2–3-liikmelistesse rühmadesse.
  2. Jagatakse tööülesanded ja määratletakse ootused üksteise suhtes. Igaüks vastutab oma töölõigu eest ja saab selle eest hinde.
  3. Koostada ajaplaan ja järgida seda.Ülesanne peab saama valmis teise tunni lõpuks.
  4. Valida oma rühmale sobiv töökeskkond kas klassis või raamatukogus.

Harjutus: Raamatukogust tuleb otsida rahva loodususkumusi kajastav folkloorne lugu (kui see on lühike, s.t alla 100 sõna, siis kaks). Kasutada võib muinasjutu-või muistendiraamatuid, aga ka erialakirjandust, näit M. J. Eiseni või O. Looritsa rahvausundi käsitlusi.

Vastused järgmistele küsimustele tuleb vormistada kirjalikult vabalt valitud formaadis: Word, PowerPoint,  Prezi vm.

  1. Tuletada meelde loodususundi kolme põhitõde (loodus on püha, esivanemaid peab meeles pidama ja austama, igal teol on tagajärg) ja analüüsida, millist neist kajastab leitud kirjanduslik materjal. Tuua konkreetseid näiteid.
  2. Kirjutada välja võõrad sõnad ja otsida neile tähendused.
  3. Kes või mis põhjustab loos õnnetusi või ebasoovitavaid muudatusi? Kuidas inimes(t)e käitumine elusloodusega mõjutab sündmusi?
  4. Mida lugu õpetab või millele juhib tähelepanu?
  5. Kirjeldada, milliseid loodususundi või muid mütoloogilisi tegelasi tekstis kirjeldatakse, ja analüüsida, kas või miks nad on inimese suhtes sõbralikud või vaenulikud.
  6. Illustreerida lugu ja tegelased internetist leitud pildimaterjaliga.

JÄRGMISES TUNNIS

  1. Esitatakse lugu klassile.
  2. Jälgitakse teiste rühmade esitatavaid lugusid ja võrreldakse neid oma looga. Millised neist on oma sõnumi poolest sarnased, millistes süžeekäikudes või tegelaste käitumises on kokkulangevusi?

Refleksioon viiakse läbi järgmiste küsimuste põhjal:

Kas pidasite kinni esialgsest ajagraafikust? Mis võttis rohkem aega, mis vähem?

Millist ülesannet täitis iga rühma liige? Kuidas oma ülesandega toime tuli?

Lõpetuseks hinnatakse oma panust lõpptulemuses 3 palli süsteemis.

Tuuakse välja  teiste rühmaliikmete tugevused ja nõrkused.

 

Kiirematele lisaülesanne. Küsitlus inimese ja looma kohta.

Koosatjad: Anu Kell ja Ivika Hein (Eesti Emakeeleõpetajate Selts)

Kooliaste: 12. klass

Pädevused: Demokraatiapädevus (kriitilise mõtlemise oskus, kuulamis- ja vaatlemisoskus, teadmised erinevatest suhtlemisviisidest, austus ja sallivus erinevate maailmanägemiste suhtes); õpipädevus (varasemate teadmiste seostamine uutega,  analüüsioskus, klassifitseerimisoskus, tekstiloomeoskus, esinemisoskus); enesemääratluspädevus (oskus iseenda käitumist hinnata, oskus mõelda oma mõtlemisest – metatunnetus); suhtumine iseendasse ja maailma, nali ja pühalikkus.

Õpitulemused

õpilane:

  • argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis;
  • oskab edastada eri allikaist saadud infot ja arutluskäike ning siduda neid oma hinnangute ja seisukohtadega;
  • märkab teostes peituvaid eetilisi, esteetilisi ja humaanseid väärtusi, suhestab oma ja kirjandusteose väärtuste maailma, põhjendab oma kirjanduslikke eelistusi ning jagab lugemiskogemusi;
  • seostab loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.

 Teema: Narrid ja pühakud. Kirjandus ja meelelahutus. Kirjandus kui otsing ja mäng. Inimese ja maailma suhte kajastusi.  Euroopa kirjandus eetiliste ja humanistlike väärtuste ning hoiakute kujundajana.

Mõisted:  grotesk, iroonia,  paroodia

Ülesande eesmärgiks on  analüüsida loetud teoste tegelasi uuest aspektist, väärtustada erinevaid maailmasuhtumisi, teadvustada nii nalja kui  pühaduse vajalikkust ja et vahel võib olla raske vahet teha, kas tegemist on narri või pühakuga, määratleda enda ellusuhtumine.

Meetodi kirjeldus ja selle läbiviimiseks vajalikud lisamaterjalid/-vahendid

Üleszande lahendamiseks tuleks paljundada kõikidele õpilastele tabel

Õpilased täidavad tabeli üksi või soovi korral koos pinginaabriga. Seejärel valivad emma-kumma tüübi ja valmistavad ette sõnavõtu, milles selgitavad valitud tüüpi inimeste vajalikkust ühiskonnale. Õpilased püüavad määratleda ka endas emmale-kummale tüübile iseloomulikke jooni, mida ei pea tingimata teistega jagama.

  1. TÖÖÜLESANNE: Täida tabel. Vali üks kirjeldatud tüüpidest ja koosta sõnavõtt, milles selgitad seda tüüpi inimeste kasulikkust ühiskonnale.

Abistavaid küsimusi:

Kumb on ohtlikum – pealiskaudsus või fanatism?

Kuidas võivad narrid kahjustada ühiskonda? Aga pühakud?

Millistesse probleemidesse või väärtustesse peaks suhtuma pühalikult, millistesse narri  kombel?

Mis kasu on heast tujust?

Miks inimesed naeravad? Kuidas on naer seotud hea tuju ja õnnetundega?

Kuidas mõjutab pühaduse puudumine inimest?

Kuidas suhtuda vanasõnasse „Rohkest naerust tuntakse narri“? Kas väljendil „Naer on terviseks“ on alust?

Kuidas määrab ühiskondlik positsioon inimese naeruvõimalused?

Meenuta mõnda humoorikat kirjandus-, kunsti- või muusikateost.

Millisest teosest pärinevad õpetussõnad „…ja te peate naerma õppima. Peate  õppima kuulama elu neetud raadiomuusikat, peate austama vaimu selle taga, peate  õppima naerma selles oleva kila-kola üle. Ja kõik, rohkem teilt ei nõuta.“?

Kumb tüüpidest on sinule isiklikult sümpaatsem? Kumma omadusi on sinus endas rohkem? Viimane küsimus ei ole teistega arutlemiseks, vaid iseendasse vaatamiseks.

Hindamine:  Keegi klassist teeb kokkuvõtte kõikide kuuldud sõnavõttude põhjal.

Narr 1. s. a. see, kes teiste meelest otstarbekohaselt, mõistlikult ei käitu, keda ei maksa tõsiselt võtta, veidi ogar. Igavene, vana narr. Sellest narrist võib kõike uskuda. No mis sa ütled narrile! Lapsed ja narrid usuvad kõike. Keegi ei taha teiste silmis narriks jääda. Ära mängi narri. Armastus pidavat inimese ilma narriks tegema. Hoolitsesin selle suli eest nagu viimane narr. Jookse kui narr linna mööda. Narr, kes Narvast naise võtab, loll, kes linnast lehma ostab. Vs. *Või tulite siia, et veel kord üht vana narri haneks püüda oma pai näoga ja hea kõneandega? K. Ristikivi. b. (õukonnas, teatris vms.) kloun, pajats, veiderdaja. *.. kuninganna tahab ja käseb, narr teeb ja vastutab. A. H. Tammsaare. *Ja .. huugas karusselli leierkast ning lällutas narr palagani trepil. F. Tuglas. Ls. moenarr; hoovi|narr, koja|narr, laada|narr, õuenarr.

2. adj. tobeda‑, lollivõitu; kentsakas, pentsik, naeruväärne; ebamugav, piinlik. Narr asi, lugu, tunne. Joobnuna võib inimene teha narre tempe, sattuda narri olukorda, tal võib mõni narr mõte pähe tulla. Ta on lausa narr raamatute järele. Tuleb üle saada sellisest narrist argusest. Antakse igasuguseid narre käske, korraldusi. Jäta narrid lootused, unistused. Vanaemad on mõnikord lausa narrid oma üleliigse hoolitsusega. Kirub oma narri saatust. Kogu aeg see narr hirm, et võib-olla ei olda mu tööga rahul. Narr on minna, narr on ka minemata jätta. Narr on sellest rääkida, aga rääkima peab. || kõnek kehv, vilets, nigel. Palk on narrim kui narr. Nii narri hinna eest ma ei müü. Sportlast tabas ebaõnn, ta sai hoopis narri aja, tulemuse. *Tantsu laidavad, kel saapad narrid, / kangeid vürtse need, kel maokatarrid .. B. Alver.

pühak ‹-u 2› s. kirikl legendaarne v. ajalooline eriliselt vaga isik, keda ristiusus austatakse imetegijana ja inimeste eestkostjana jumala ees. Kedagi pühakuks kuulutama. Pärast surma pühitseti Jeanne d’Arc pühakuks. Katoliiklike pühakute nimepäevad. Pühakute pildid, elulood. Tsunftidel ja gildidel olid oma pühakud. Kunstnik maalis pühakuid ‘nende näopilte’. Aidaku sind pühakud ise selles ettevõtmises! Vannun kõigi pühakute nimel, et kaup on ehtne! Teda austatakse kui pühakut. || (üldisemalt voorusliku inimese kohta). Ta on hoor, kes teeskleb pühakut. *„Von Besser on pühak, tema tahaks kõigile hea olla, kõigiga hästi läbi saada,” ütleb Lendur-Kutt. H. Kiik. Ls. kaitse|pühak, mees|pühak, nais|pühak, sambapühak.

Võõrkeeled

Koostajad: Vaike Hint, Sirle Jõgi (Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts)

KooliastePõhikooli III kooliaste, gümnaasium 

Arendatav pädevus: Demokraatiapädevus (põhipädevusena). Sotsiaal- ja õpipädevus (alampädevustena) 

TeemaKeskkond ja jätkusuutlik areng:  „Kodukoht Eesti”. 

Õpitulemused: Taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ning keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning on valmis jätkusuutlikkust väärtustades leidma vastuseid keskkonna- ja inimarengu küsimustele. (Põhikooli riiklik õppekava. Lisa 2. Ainevaldkond „Võõrkeeled,,) 

Ülesande eesmärgiks on arendada demokraatia- ja teisi pädevusi st õpilaste avatust, kuulamis- ja argumenteerimiskultuuri; anda võimalusi valitud  teemasse süvenemiseks, info analüüsimiseks  ja selle oskuslikuks kasutamiseks kogukonna/ühiskonna hüvanguks, vähendades vääruskumusi ja väärtustades  parimaid ühiskondlikke ja kogukondlikke ning üksikisikule olulisi väärtusi. 

Miks on tarvis pädevusi arendada? 

Näide: ,,Kui on kaks gruppi õpilasi, millest ühe liikmed saavad ülesannet valida, teise liikmed mitte, siis valida saavad õpilased õpivad (omandavad V. H) rohkem. Seega, kui tahame, et  lapsed aktsepteeriksid oma vigu,  (et neid edaspidi vältida V. H) tuleb anda neile enam valikuvõimalusi.“ (Grete Arro) 

Üks  võimalus valikukohti anda ja lapsi arendada demokraatiapädevuse arendamiseks on debatimudeli  rakendamine eri teemade käsitlemisel.  

 Kuivõrd tunnetusprotsesside kiirus on (väidetavalt V. H) tõusnud (täiskasvanute tase saavutatakse 14−15-aastaselt), mis võimaldab sama aja jooksul läbi töötada suuremal hulgal infot kui varem. Töömälu on nagu ruum, kus töödeldakse nii välismaailmast pärit uut kui pikaajalisest mälust saadud olemasolevat infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm …… automatiseerunud protsessid toimuvad iseeneslikult, kiiresti, vajades vähest või üldse mitte tähelepanu (vt Aru & Bachmann, 2009; Kikas, 2010), siis miks seda ei peaks  pädevuste arendamiseks ära kasutama. 

 Siiski ei arene debatimudeli kasutamisel üksnes demokraatia- ,vaid ka sotsiaalne-, õpi-, ja  kindlasti ka enesemääratluspädevus. Pädevused esinevad kogumina, eri ülesannetes on esil eri pädevus. 

Mille järgi õpetaja mõistab, et vastav pädevus on õpilastel nõrgalt arenenud? Kui õpilaste * väärtused,* hoiakud,* oskused ja * teadmised ei ole soovitud tasemel. 

Psühholoogide hinnangul on 10-st inimesest kahel kuulamisoskus nõrgalt arenenud (Kadri Härma, Maia Muldmaa 2016. Kuulamisoskuse  teadlik arendamine  lapsepõlves võimaldaks tõhustada  inimestes peituvate ideede jõudmist  võimalike rakendusteni, mis edendaks kindlasti ühiskonna tõhusust.  Sest on oluline teadvustada, et vanuse kasvades,  mil kuulmisoskus  niikuinii halveneb, halveneb ka  inimese informatsioonist  arusaamise võime (https://www.hoerplus.de/hoeren-und-verstehen/verstehen.html). Selleks, et inimene arusaamisvõimet ei kaotaks, on kuulmisoskuse arendamine  noorukieas väga vajalik. 

Kuivõrd kuulamisoskus on  inimese arengu seisukohalt primaarne, mõjutab see ka hoiakute, uskumuste ning lõpuks ka väärtuste arengut, arendades sealjuures ka kõiki pädevusi vähemal või rohkemal määral (Marit Sepp, 2017). Juba Shakespeare ütles: ,,Kõrv ava  kõigile, suu- vähestele,,. Antud  juhul tuleks tähelepanu  pöörata  väite esimesele poolele. (Kadi Härma, Maia Muldmaa, 2016) Kuulamisoskust saab edukalt arendada väitlemise käigus.  

Järgnevalt loetletakse aspekte, mis toetavad väitlemise harjutamisel erinevate pädevuste kujunemist. 

Sotsiaalne ja demokraatiapädevus  

  • Kokkulepete,  normide ja reeglite järgimine arendab seaduskuulekust. 
  • Huvitumine riigist ja ühiskonnas toimuvast. 
  • Seoseid analüüsimine majanduslikes, ühiskondlikes, poliitilistes ja keskkonnaga seotud protsessides. 
  • Kõikide inimeste kohtlemine austuse ja lugupidamisega, vaatamata nende kultuuritaustale, erinevatele seiskohtadele ja veendumustele. 
  • Avatud suhtlemine ja avatus erinevatele ideedele. 
  • Moraalsete, eetiliste, usuliste tõekspidamiste erinevuse mõistab kogukonnas, riigis, maailmas. 
  • Maailma arengu ebaühtlust ja globaalprobleemide tagamade mõistmine. 
  • Suutlikkus oma sõnumit selgelt edastada. 
  • Toimetulek erinevate suhtlusolukordadega. 
  • Arusaam, et inimesed võivad sama informatsiooni erinevalt tõlgendada.   
  • Arusaam, kuidas suhtlemine mõjutab koostööd. 
  • Vastutamine tööprotsessis osalemise eest ja kohustuste täitmine võimetele vastavalt.   
  • Tähtaegadest kinni pidamine. 
  • Usk endasse ja väljakutsete vastuvõtmine.
  • Enesekindlus ja usk oma võimetesse. 
  • Kohanemine uute inimeste ja olukordadega. 
  • Suutlikkus jääda ärritunult viisakaks ja rahulikuks. 
  • Püüd mõista, kuidas teised maailma näevad. 

 Enesemääratlus- ja õpipädevus 

  • Oma koha mõtestmine teiste hulgas. 
  • Julgus iseseisvalt otsustada. 
  • Uute väljakutsete vastuvõtmine ja eneseusk. 
  • Takistustega hakkama saamine.  
  • Julgus muutuda ja teha muutusi. 
  • Usk oma võimetesse,  kui teised kahtlevad. 
  • Enesekindlus, suutlikkus võtta vastu konstruktiivset kriitikat. 
  • Vastutamine oma käitumise, otsuste eest. 
  • Tööprotsessis  osalemine ja oma kohustuste täitmine vastavalt võimetele. 
  • Reeglitest kinnipidamine. 
  • Probleemide loogika abil lahendamise oskus. 

 Meetodi kirjeldus  

Esmalt selgitatakse õpilastele debati struktuuri (korda ja ajalist mahtu). Tegemist on nelja osapoolega kindlate rollijoonistega debatiformaadiga (eeskujuks  Jugend debattiert international, mida on mugandatud), kus kaks õpilast väitlevad  poolt ja kaks vastu. 

Esialgseks ajaliseks mahuks soovitakse minidebati pikkuseks 10 min. Sissejuhatus 6 lauset, vaba väitlus 5 ja kokkuvõte 5 lauset.  Harjutamist väitluseks tuleks alustada 2-lauselistest  katsetustest. 

 Kuidas leida debatiteema?  

Mida laiem on teema, seda hambutum võib olla debatt.  Seetõttu peaks debati teema võimaldama vastandlikke seisukohti  ja olema kindlalt piiritletud.  Näide: Kas kauplused peavad pühapäeviti avatud olema? Kas mobiiltelefonide kasutamine koolis  tuleks keelata? 

Demokraatiapädevuse arendamise  seisukohalt on oluline, et  õpilastele antakse  väitluseks teemasid, mis lähtuvad  õpitavast üldteemast, aga mille alateemasid  pakuvad neljased õpilaste grupid ise väitlemiseks välja. Õpilasi kõnetavamad teemad saavad debati objektiks.  Debatiteema on alati  küsilause formaadis:,, Kas …peaks… ?,,(,, Soll…?,,)  Mõnikord võib aga debatiteema olla ka absurdne, mis siiski arendab laste abstraktset mõtlemist ja on väga meeleolukas. Näide: Kas loomade jaoks peaksid ka  olema olümpiamängud? (Soll es  Olympischen Spiele für die Tiere gegeben werden?) 

Teema valik ja väitlejate rollid 

Väitlusteemaks võiks olla:,, Sollen  Schüler ihre Schule selber putzen?,, (Debattieren lernen: Arbeitsheft für Schülerinnen und Schüler. Prag) 

Väitlusteema  (õppegrupis võib olla mitu teemat väitlemiseks)  selgumise järel tutvustatakse  väitlejate rolliülesandeid sissejuhatavas osas ja antakse 15 minutit aega argumentide kirjapanemiseks. 

Pro 1– Juhatab väitluse sisse ja teeb ettepaneku(d), selgitab  ja põhjendab ettepanekut. (5 lauset) 

Contra 1 – Arutleb  ettepaneku kohasuse üle, juhib tähelepanu puudustele ja põhjendab oma kriitikat. (3–4 lauset) 

Pro 2 – Reageerib kriitikale, täpsustab Pro 1 esitatud ettepanekut, põhjendab. (5 lauset) 

Contra 2 – Hindab ettepaneku kohasust ja põhjendab kriitikat. (5 lauset) 

Vaba väitlus (Freie Aussprache) 

Vaba väitluse osas ei ole tingimata  vajalik  väitmisjärjekorda säilitada, küll aga peetakse kinni viisakusest ja teiste kuulamise  nõudest.  

Seejärel tutvustatakse rolliülesandeid lõpuringis. 

Lõppsõna (Schlusswort) 

 Pro 1 – Teeb kokkuvõtte räägitust  ja märgib, mis vääriks enamat tähelepanu. (kõigil 5 lauset) 

Contra 1 –  Teeb kokkuvõtte, milles oldi ühel meelel ja mida nähti erinevalt ja mis peaks sõelale jääma. 

Pro 2 – Teeb kokkuvõtte, milline tahk arutelust ei leidnud lahendust ja millisele otsusele jõuti. 

Contra 2 –Teeb kokkuvõtte ja üldistab, teeb järeldusi. 

 

Lisamaterjalid:  Keelendid (Redewendungen) ja teemasõnavara (thematische Wortschatz) 

Head debatti ei saa muidugi ilma  vajalike keelenditeta, mille  miinimum tuleks debati tarbeks selgeks õpetada miniharjutuste ja tööde abil.  

Väike loetelu vajalikust sõnavarast: 

  • Pro : Soll….. –   kas  … peab… 

Dafür spricht, (dass)… – Selle kasuks räägib,  …  

Deshalb soll… –  Sellepärast peab… 

Du hast gesagt ….. – Sa ütlesid …. 

Ich meine …. –   Ma arvan …. 

  • Contra : Soll …– Kas…peab…  

Du schlägst vor…– Sa teed ettepaneku… 

Dagegen spricht .. – Selle vastu räägib.. 

Deshalb soll …– Seepärast peab…. 

Wir sind uns einig, dass…. – Me oleme ühel meelel, et… 

 Lisaks nõutavatele lausekonstruktsioonide tutvustamisele, peab õpetaja suunama õpilasi parimat  teemasõnavara leidma ja kasutama ning leidma faktiinfot  veenvamate  argumentide tarvis. Ettevalmistustöö  toetavate faktide ja argumentide  leidmise  osas võiks toimuda koduse ülesandena. Tunnis räägitakse  argumendid läbi kaasõpilastega  ja sobiva sõnavara kogumist tuleks teha samuti tunnis. 

Füüsiline keskkond 

Väitlemiseks asetatakse lauad ruumis väikse nurga all kaarjalt.  

          Näidis ruumilahendus 

 

 

Hästi on väideldud ja pädevused arendatud:  

1)  kui kõik peavad reeglitest ja ajast kinni (iga osa ja iga osalise sõnavõtu järel tilistab õpetaja kellukest); 

2)  kui kõik on hästi ettevalmistunud; 

3) kui argumendid on tugevad ja hästi põhjendatud; 

4) kui debateerijad kuulavad üksteist tähelepanelikult; 

5) kui peale debati lõppu  teavad kuulajad rohkem, kui varem; 

6)  kui ütleja mõttest saadakse aru; 

7) kui debatt on lõpuni põnev. 

 Piloteerimise tagasiside õpetajatelt ja õpilastelt  

Meetod pakub võimaluse huvipakkuva valdkonna süvitsi uurimiseks, infotöötlussuutlikkuse arendamiseks, argumentide järjestamiseks tähtsuse järgi ning viisakaks suhtlemiseks. 

Kui õpilastel on keeruline oma mõtteid  kaasõpilastele arusaadavaks teha, raskusi on teiste õpilaste mõttega kuulamisega ja õpilastel on  muudest kohustustest pinged, on väitlemine neile rõõmupakkuv võimalus oma arvamuse ja teadmiste näitamiseks ning üksteisega suhtlemiseks, arendades seejuures kõiki pädevusi.  

Matemaatika

Koostajad: Ülle Vent ja Maie Matiek (Eesti Koolimatemaatika Ühendus)

Kooliaste: III kooliaste

Pädevused: demokraatiapädevus (kriitiline mõtlemine, teadmised seadusandlusest ja majandusest, kodanikuteadlikkus); õpipädevus (oskus otsida infot internetist)

Õpitulemused:

õpilane

1) teab Eesti maksusüsteemi, oskab arvutada netopalga;

2) oskab leida internetist infot maksude kohta.

Teema: Protsentülesanded.

Harjutus: Brutopalga alusel netopalga arvutamine, arvestades hetkel kehtivaid maksumäärasid.

Abivahendiks on nutitelefon.

Individuaalselt lahendatav ülesanne õpilastele: Leia töötaja brutopalga abil netopalk ning ettevõtte kogukulu antud töötajale. Võta aluseks miinimumpalk, Eesti keskmine palk ja üle keskmise palk. Maksumäärade leidmisel kasuta Maksu- ja Tolliameti kodulehte ja  kontrollimiseks palgakalkulaatorit.

Järgneb klassiarutelu

  1. Kui palju oma palgast maksavad madala- ja kõrgepalgalised inimesed riigile?
  2. Kas see on õiglane? Põhjendage enda vastuseid.
  3. Miks on maksud ühiskonnas olulised?

Hindamine: Matemaatilise oskuse hindamine toimub numbriliselt. Arutelu ei hinnata, kuid jälgitakse argumenteerimise põhjendatust.

Koostajad: Ülle Vent ja Maie Matiek (Eesti Koolimatemaatika Ühendus)

Kooliaste: III kooliaste

Pädevused: enesemääratluspädevus (mõtlemise tase, eneseanalüüs)

Õpitulemused:

õpilane

1) tunneb ülesande lahendamise erinevaid etappe;

2) oskab põhjendada valitud strateegiaid ja neid rakendada;

3) oskab hinnata lahenduskäigu sobivust ja vajadusel seda muuta;

4) analüüsib enda tegevuse tugevaid ja nõrku külgi.

Teema: Õpilaste iseseisev ülesannete lahendamine. Rakendatav iga teema juures.

Matemaatikas on tähtsal kohal õpilaste iseseisev töö. Ülesannete iseseisva  lahendamise kaudu saab õpilane arendada oma matemaatilisi võimeid ja ka elulisi oskusi (näiteks raskustega toimetulek).

Kodune töö ja tunnis iseseisvalt lahendatud ülesannete lahenduskäikude analüüs. Ülesannete lahendamise erinevad lahenduskäigud, mõttekäigud ja nende põhjendamine ning  kriitiline lähenemine tulemustele (adekvaatne enesehinnangu toetamine), teiste lahenduskäikude  aktsepteerimine  ja mõistmine.

Hindamine: toimub kujundava hindamise ja õppija enesehindamise kaudu. Õpilane saab võrrelda eesmärgile jõudmist erineval viisil ja mõelda erinevate meetodite kasulikkusele ning otstarbekusele.

Piloteerimise tagasiside õpilastelt ja õpetajalt

Õpilased, kes tunnevad end kindlalt, on rahulolevad ja positiivsed. Ebakindlatel tekitab erinevate lahendusvõtete näitamine segadust, hirmu ja paanikat.

Kuidas me tunnis ära tunneme, et oleks vaja teatud pädevust toetada?

  1. Õpilane ei oska kirjeldada ja põhjendada enda ja kaaslase lahenduskäike.
  2. Õpilane ei oska võrrelda erinevate lahendusviiside sobivust.
  3. Õpilane ei oska kirjeldada, mida oleks võinud teisiti teha.

Koostajad: Ülle Vent ja Maie Matiek (Eesti Koolimatemaatika Ühendus)

Kooliaste: III kooliaste

Pädevused: õpipädevus (kaasõpilase ja juhendajaga koos õppimine, vajaliku info otsimine, vajadusel abi küsimine, teadvustatud ja mõtestatud tegutsemine)

Õpitulemused:

õpilane

1) oskab seostada tunnis õpitavat eluliste probleemidega;

2) oskab leida infot internetist.

Teema: Objekti mõõtmine, pindala ja materjali kulu arvutamine. Rakendatav ka teiste teemade juures.

Meetodi kirjeldus ja selle läbiviimiseks vajalikud lisamaterjalid, vahendid.

Objektide pikkuse mõõtmine, ühikute teisendamine, pindala arvutamine, oskus internetist leida sobiv materjal sobiva hinnaga, lisamaterjaliks mõõdulint ja nutitelefon.

Ülesande kirjeldus: Mõõda klassiukse pikkus ja laius, arvuta selle pindala. Arvuta (enne on vaja mõõta vajalikud andmed) klassiukse kõrval oleva klaasi pindala, leia klaasi maksumus, kui on teada klaasi paksus  (klaasi hind otsi internetist). Mõõda kooli õuel oleva  abimaja  pikkus, laius ja kõrgus ning arvuta külgpindala. Kuna abimaja seinu on sageli vaja valgeks värvida, siis leia värvi kogus ja maksumus  (andmed värvi kohta otsi internetist). Mõõtmised  teosta koos rühmaga, aga lahendused vormistab  igaüks ise. Lõpus võrdle tulemusi rühmakaaslaste omaga.

Hindamine: toimub numbrilise hindamise ja õppija enesehindamise kaudu.

Kommentaarid: Õpilastele meeldis praktilise väljundiga ülesanne (saab ise mõõta konkreetset objekti). Probleeme tekitas segadus mõistetega (laius, pikkus, kõrgus ) ja  suur infoküllus materjalide valikul. Ülesande tulemusena muutus arusaam maja sodimise mõttetusest.

Kuidas me tunnis ära tunneme, et oleks vaja teatud pädevust toetada?

  1. Õpilane ei oska internetist materjali otsida.
  2. Õpilane ei tunne termineid.
  3. Konfliktid rühmades ülesande lahendamise ajal.

Koostajad: Ülle Vent ja Maie Matiek (Eesti Koolimatemaatika Ühendus)

Kooliaste: III kooliaste

Pädevused: sotsiaalne pädevus (vastutustunne rühma liikmete ees, koostöötahe, koostööoskus)

Õpitulemused: õpilane oskab planeerida grupitööd ja grupis töötada.

Teema: Pikkuste kaudne mõõtmine

Meetodi kirjeldus

Praktiliseks tööks on rühm komplekteerida, mõõtmisvahend muretseda, leida lahenduse idee  vastavalt ilmale (kas varju, peegli või telefoni abil), jagada tööülesanded, teostada mõõtmised ja leida objekti pikkus ning vormistada töö, esitleda teistele gruppidele ja vastata küsimustele.

Ülesande kirjeldus: Kooli ümbruses oleva objekti (laternapost, puu, naabermaja sein, ..) pikkuse leidmine,  kasutades kolmnurkade sarnasust.

Hindamine:  toimub kujundava hindamise kaudu (iga grupi liige hindab enda ja grupi teiste liikmete panust: direktor, külaline, töömesilane)

Piloteerimise tagasiside õpilastelt ja õpetajalt endalt:

Enamik õpilastest osales rühmades, kuid kaks õpilast keeldusid rühmas töötamast. Üks neist lahendas ülesande väga omapäraselt,  kasutades varju abi.

Kuidas me tunnis ära tunneme, et oleks vaja teatud pädevust toetada?

Õpilaste omavahelised suhted on pingestunud (teravad repliigid) või  on vajadus motiveerida õpilasi koostööle.

Sotsiaalained

Koostaja: Heli Iisrael (Inimeseõpetuse Õpetajate Ühing)

Kooliaste: III kooliaste ja gümnaasium.

Pädevused: Õpipädevus, enesemääratluspädevus.

  • Oma õpiviiside/-kohtade/-motiivide analüüsimine
  • Erinevate õpistrateegiate kasutamine
  • Enesemotiveerimine
  • Oma õppimise planeerimine
  • Kriitilise mõtlemise arendamine

Teema: Mina õppijana. Eneseloomine. Sobib ka karjääriõpetuse enesetundmise teemasse nii põhikoolis kui gümnaasiumis, klassijuhatajatunnis käsitlemiseks.

Õpitulemused:

  • teadvustab enese kui õppija tugevaid ja nõrku külgi;
  • arvestab oma võimete ja võimalustega;
  • teab enese motiveerimise vajalikkust.

Ülesande eesmärgiks on, et õpilane mõistab oma õpitegevuse tugevaid ja nõrku külgi, analüüsib neid, vajadusel muudab vastavalt püstitatud õpieesmärkidele. Enesetõhususe suurendamine.

Meetodi kirjeldus: Sissejuhatus (5–6 min): Tuletatakse meelde, mis on sihipärane õppimine – tahteline tegevus uute teadmiste ja oskuste omandamiseks. Mis on sisemine ja mis on väline motivatsioon – sisemise motivatsioonina mõistame tegevust eesmärkide saavutamise nimel, uudishimu tõttu, mingite eelistuste nimel; väline motivatsioon väljendub tegevuse eest tasu, näiteks hea hinde, ootuses.

Ülesanne õpilasele: Koosta meelekaart. Kirjuta märksõnadega kus/ millal/ kuidas sa õpid/ ei õpi. Meelekaardi kujundus on õpilase enda otsustada. Meelekaardil tuleb tuua välja oma õppimist soodustavad ja takistavad asjaolud. (Aega kulub 10 minutit)

Õpetaja selgitab, mis on õppimise väline ja sisemine motivatsioon.

Sisemine motivatsioon – „ma tahan, mulle meeldib teha“ – see on vajadus, uudishimu, huvi, uskumine oma suutlikkusse, rahulolu saavutatuga, soov midagi ära teha, soov olla edukas, ise otsustamise võimalus, orienteeritus pingutusele. Õppimisel on oluline on ka psüühiline seisund, näiteks meeleolu, erksus (vastandiks väsimus), enesetunne.

Väline motivatsioon – „ma pean tegema“ – see on tegutsemine/ õppimine hinnete pärast, tunnustuse nimel, ebaedu (halbade hinnete, karistuse) vältimise nimel; vastu tahtmist, sest puudub huvi; sest vanemad/ õpetajad nõuavad. Õppimisel on olulised ka näiteks õppimise koht, aeg, kaaslased, õpitava hulk.

Õpilane märgib koostatud meelekaardil eri värvidega oma sisemised ja välised motivatsioonitegurid – tõmbab jooned alla, värvib sõnad markeriga üle. Eraldi värviga võib märkida tegurid, mis ei ole otseselt seotud motivatsiooniga, näiteks väsimus. Osad välised motivatsioonitegurid on täiesti positiivsed, näiteks pingutamine hea hinde nimel. (Koos õpetaja selgitusega ja õpilaste täpsustavate küsimustega kulub aega 10 minutit)

Rühmaarutelu: kuidas suurendada sisemist õpimotivatsiooni ja õppimise tõhusust. Juhuslikkuse alusel (kasutades näiteks värvilisi paberitükke, komme, riietuse värvi vms) moodustatakse 3–4- liikmelised rühmad. Rühmades jagatakse omi mõtteid:

  • tutvustatakse üksteisele oma meelekaardile kirjutatud sisemise õpimotivatsiooni tegureid ning soovi korral õppimist takistavaid asjaolusid;
  • arutatakse, kuidas oleks veel võimalik tõsta õpihuvi ja õpitegevuse tõhusust; arutelu järel täiendatakse oma meelekaarte.

(Aega rühmatööks kulub umbes 15 minutit)

Kodune ülesanne: Õpilane koostab enesele plaani, kuidas suurendada oma õpimotivatsiooni. Toob oma meelekaardile kirjutatut arvestades välja ja selgitab, millised tegevused ja kuidas võiksid teda õppetegevuses toetada ning kuidas ta saaks vabaneda neist teguritest, mis tema õppimist takistavad. Plaani vorm on vaba. Õpilane esitab plaani õpetajale, kes teeb vajadusel sellesse veel ettepanekuid nii, et prevaleeriksid sisemised tegurid.

Kahe nädala pärast teevad õpilased kokkuvõtte lühiessee (200–300 sõna) vormis. Kokkuvõte peab andma selgitustega vastused järgmistele küsimustele:

  • Millised tegurid, kas sisemised või välised motivatsioonitegurid, olid meelekaardil ülekaalus? Miks see nii võis olla?
  • Kas meelekaardil oli rohkem õppimist soodustavaid või takistavaid asjaolusid? Miks see nii võis olla?
  • Kas ja kuidas on tema suhtumine õppimisse viimase kahe nädala jooksul muutunud? Kas enesest lähtuvaid (sisemine motivatsioon) tegureid on juurde tulnud? Miks see nii võiks olla?
  • Kas läbitud ülesanne, tegevus – meelekaart, rühmaarutelu, tegevusplaan – on õpimotivatsiooni suurendanud?

Hindamine ja tagasiside: Õpilane hindab oma arusaamade muutumist esseed kirjutades ise. Õpetaja lisab tema eneseanalüüsi (essee lehele) võimalusi, millele õpilane ei ole mõelnud. Ülesande võib lõpetada klassi ühise aruteluga, kus iga õpilane saab sõna, et öelda, mis tema õpitegevustes on kahe nädala jooksul muutunud.

Koostaja: Heli Iisrael (Inimeseõpetuse Õpetajate Ühing)

Kooliaste: 6. klass, kohandatav kõikidele õpilastele 1.–12. klassini

Pädevused: Sotsiaalne pädevus, pigem küll suhtluspädevus, kultuuripädevus

  • Suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada. Aktsepteerida inimeste erinevust. Empaatia arendamine.
  • Suutlikkus hinnata inimsuhteid.Kirjeldab erinevaid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid ning nende mõju verbaalsele suhtlemisele. Tunneb ära teise inimese tunded.

 Teema: Tunded ja kehakeel

 Ülesande eesmärgid

Õpilane:

  • tunneb ära erinevate tunnete mitteverbaalsed väljendused;
  • oskab demonstreerida enda tundeid ning neid nimetada;
  • arendab kuulamise ja vaatlemise oskust;
  • arendab koostööoskust.

 Meetodi kirjeldus: Vaja läheb tunnete kaartide komplekti (Angela Jakobson, Annika Pakk „Tunnete kaardid“, aga õpetaja võib ka ise kirjutada tunnete nimetused paberilipikutele).

Sissejuhatav ülesanne: iga õpilane võtab pimesi ühe tunnete kaardi (üks nimetus).  Õpetaja selgitab, et omavahel arutades moodustatakse rida, mille ühes otsas on valiku kõige negatiivsem tunne ja teises kõige positiivsem. Õpetaja osundab, kus on negatiivne ja kus positiivne pool, mille vahel õpilased paiknevad. Pärast rea moodustamist saab iga õpilane sõna selgitamaks, miks ta arvab, et tema poolt võetud tunde koht on just seal, kus ta seisab. Koos arutatakse, kas selle tunde koht võiks olla rivis teises kohas.

Ülesanne rühmas või paaris. Kahe või kolme õpilase peale võetakse pimesi üks tundekaart ning esitatakse see kaaslastele rollimänguna (ainult kehakeeles, sõnu ei kasuta). Kaaslased püüavad arvata, mis tundega on tegu. Iga grupi järel arutatakse koos õpetajaga, mis seda tunnet võib tekitada, mida inimene selle tunde korral kindlasti ei tunne (vastandtunne), kuidas võib veel antud tunnet väljendada.

Tunni lõpus rivistutakse uuesti tunnete alusel negatiivne-positiivne, aga nüüd lähtuvalt enda hetketundest. Iga õpilane ütleb, kuidas ta end tunneb ning mida ta tunnis uut õppis.

Hindamine:

  • Õpilased hindavad end ise (mida õppisin).
  • Õpilased oskavad nimetada rohkem tunnete nimetusi kui tunni algul.
  • Õpilased oskavad selgitada, et sarnase kehakeele taga võivad olla erinevad tunded.

Koostaja: Heli Iisrael (Inimeseõpetuse Õpetajate Ühing)

Kooliaste: gümnaasium

Pädevused: demokraatiapädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus

  • Inimväärikuse ja võrdsuse väärtustamine. Sallivuse arendamine.
  • Eneseväljenduse tõhustamine.
  • Suutlikkus teadvustada oma väärtushinnanguid.
  • Suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada. Mõista suhtluspartnereid.

 Teema: Soostereotüübid. Väitlus

Ühiskonna mõju peresuhete kujunemisele ja teadlikkus soolisest võrdsusest.

Ülesande eesmärgiks on, et õpilane:

  • tunneb ära soostereotüübid;
  • mõistab, et inimesed on võrdsed sõltumata soost;
  • arendab sallivust ja avatud suhtumise oskust;
  • põhjendab oma seisukohti;
  • on avatud erinevuste suhtes.

Meetodi kirjeldus: Eeltöö kodus: õpilased koostavad loetelu meeste ja naiste omadustest: milline on mehelik mees ja naiselik naine, lähtudes isiklikust arvamusest.

Tunnis rühmatöö: õpilased jagatakse juhuslikkuse alusel nelja rühma (näiteks neljaks loe!). Iga rühm saab õpetajalt seisukoha, mida tuleb kaitsma asuda. 15 minuti jooksul koostatakse loetelu väidetest, mis toetavad nende rühmale kaitsmiseks antud väidet.

Seisukohtadeks on:

1) naine on parem olla kui mees,

2) mees on parem olla kui naine,

3) naine on halvem olla kui mees,

4) mees on halvem olla kui naine.

Iga rühm saab kordamööda sõna oma väidete esitamiseks. Teised rühmad hindavad väljapakutud väidete veenvust ja paikapidavust.

Lõpetuseks viiakse läbi grupiarutelu soostereotüüpidest ja kuivõrd need peavad tänapäeval paika.

TUGIKÜSIMUSED

Mis on soostereotüüp?

Kas ja kuidas soostereotüübid tänapäeval Eestis avalduvad? Aga teistes maades/ kultuurides?

Kas naised ja mehed saavad olla täiesti võrdsed? (Küsimuse mõte on suunata noori aru saama, et erinevast soost inimesed ei ole päris võrdsed, näiteks sünnitamine/ viljastamine, füüsiline jõud, aga neil peaksid olema võrdsed võimalused)

Ülesande eesmärk on arendada väitlusoskust. Ei hinnata numbriliselt ega anta hinnanguid. Pärast kõikide rühmade ärakuulamist kujundatakse õpilaste osalusel seisukoht – inimese väärtus ei sõltu tema soost.

Koostaja: Heli Iisrael (Inimeseõpetuse Õpetajate Ühing)

Kooliaste: 6. klass (sobib kõikidele vanuseastmetele)

Pädevused: enesemääratluspädevus, suhtluspädevus

  •  Suutlikkus ennast teostada, esitleda, esineda. Suutlikkus mõista iseennast. Eneseväärtustamine.
  •  Kuulamine ja jälgimine. Enesehinnang. Eneseanalüüs. Enese väärtustamine.

 Teema: Enese tutvustamine rühmaliikmete ees

Ülesande eesmärgiks on, et õpilane

  • kirjeldab ennast, oma huvisid ja tegevusi;
  • arendab esinemisjulgust ja -oskust;
  • arendab kuulamisoskust.

Meetodi kirjeldus

Ülesande sooritamiseks on vaja kahte õppetundi.

Vajalikud vahendid on valge paber ja värvilised pliiatsid.

Ülesanne õpilasele: Joonista värvilisi kirjutusvahendeid kasutades pilt nii, et sellel oleksid koos sinu lemmikkoht, -värv, -muusika, -toit, -tegevus koolis (ei tohi olla söömine), -hobi (võivad olla mis tahes lemmikud, annab varieerida näiteks vanusest lähtuvalt). Joonistada võib mõtestatud sisuga pildi, kus sa teed näiteks oma lemmikkohas lemmiktegevust, aga ka kollaaži üksikute osadena, väikeste eraldi pildikestena. Kasutada võib sümboleid, näiteks mere asemel joonistada lained ja nende kohale kajaka. Pildi võib joonistada eelülesandena ka kodus. Õpetaja selgitab, et valmiva pildi abil tuleb järgmises tunnis klassikaaslastele enesest rääkida.

Koduseks ülesandeks on mõelda pildi juurde oma lugu.

Teises tunnis jutustatakse oma piltide järgi, tegelikult ennast iseloomustades.  Arvestades õpilaste arvu võib jutustada rühmades või kogu klassile. Määratleda võib ka aja, näiteks 3 minutit ühe õpilase kohta.

Kaaslased ütlevad esituse kohta ühe positiivse hinnangu, alustades oma lauset „mulle meeldis …“.

Hindamine: Tööd ei hinnata numbriliselt. Õpetaja näeb pildilt, milliseid asju on õpilane enese kohta joonistanud (joonistuse kunstiline väärtus ei ole oluline). Õpilane suudab ennast kirjeldada ja tuua näiteid ning teha seda klassikaaslaste ees.

Pärast ülesande lõpetamist täidavad õpilased enesehinnangulehe, kus nad hindavad viie palli süsteemis (1 – üldse mitte, 5 – väga palju):

Hinda palun

  • Kuidas muutus selle ülesande jooksul sinu esinemisjulgus?
  • Kuidas muutus sinu arvamus enesest (enesehinnang)?
  • Kuidas muutusid sinu teadmised enese kohta (kas mõtlesid asjadele, millele varem pole mõelnud)?
  • Kuidas sulle antud ülesanne meeldis? Lisa ka selgitus, mis meeldis ja mis mitte nii väga.

6. klassi õpilased olid väga elevil ja vaimustatud. Hinnangulehel märgiti, et teistsugused ülesanded on lahedad, et suurenes julgus teise ees esineda ning enesehinnang tõusis.

Samas oli see hea ülesanne ka 7. klassis inimeseõpetuses ja 8. klassis karjääriõpetuses.

Koostaja: Kristi Mänd (Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts)

Kooliaste: III kooliaste, 9. kl

Pädevused: õpipädevus, sotsiaalne pädevus, demokraatiapädevus

 Teema: Erinevad ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsialism, kommunism. Seostub õppeteemadega: Kapitalismi areng, Demokraatia ja diktatuurid 1920.–1930. aastail.

Õpitulemused:

  • leiab ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ja erinevusi, põhjusi ja tagajärgi;
  • saab aru, et ajaloosündmusi võib alati mitmeti tõlgendada;
  • töötab mitmesuguste ajalooallikatega, kommenteerib ja hindab neid;
  • põhjendab oma seisukohti nii suuliselt kui ka kirjalikult, annab hinnangut, osaleb diskussioonis;

Ülesandega taotletakse, et õpilased

  • kasutavad õpitud materjali erinevas õppesituatsioonis;
  • saavad aru tööjuhendist;
  • jaotavad rühmas omavahel ülesandeid: kes otsib materjali, kes sõnastab argumendid, kes on eeskõneleja jne;
  • kuulavad kaaslasi neutraalselt, ilma emotsioonide ja eelhoiakuteta;
  • analüüsivad eesmärgi täitmise tulemuslikkust ja toovad välja kitsaskohad pärast tegevuse lõppu.

Meetodi kirjeldus ja selle läbiviimiseks vajalikud lisamaterjalid/-vahendid:

Meetodiks on väitlus. Õpetaja tutvustab tunni eesmärki – kinnistada teadmisi erinevate poliitiliste süsteemide kohta ning selgitab töö käiku.

Klass jagatakse kaheks grupiks. Gruppidesse jagunemise põhimõtted lepitakse eelnevalt kokku. Selleks kulub u 5 minutit.

Õpetaja esitab olukorra kirjelduse: Oletame, et üks riik saab iseseisvaks ning  on vaja otsustada, milline riigikord kehtestada.

Üks grupp on kapitalismi poolt ning pole veel otsustanud, kas nad pooldavad rohkem konservatismi või liberalismi. Teine grupp on vasakpoolsete vaadetega, kuid ei suuda otsustada sotsialismi ja kommunismi vahel. Otsus tehakse omavahelise arutelu käigus. Õpilased toetuvad arutledes varemõpitule ja ülesande juhisele lisatud allikatele. Lisaks võib otsida allikaid internetist. Mõlemas grupis jagatakse ülesanded: kes mõtleb vastaspoole jaoks küsimusi, kes paneb kirja oma teema kohta väiteid ja otsib argumente.

Mõlemad grupid lepivad isekeskis kokku, miks just see riigikord tuleks kehtestada, mida nemad pooldavad. Selle kinnituseks pannakse kirja kolm väidet. Selleks kulub aega u 15 minutit. Väited esitatakse ükshaaval. Vastased esitavad vastuväiteid igale pooltväitele. Väidete esitamiseks kulub u 10 minutit. Seejärel vahetatakse rollid ning teine grupp esitab pooltväited oma süsteemi kohta, u 10 minutit. Väitlust juhib õpetaja.

Peale väitlust arutletakse, kas ja kuidas situatsioon sai lahendatud, kas eesmärk sai täidetud ning kas ja milliseid vigu tehti, u 5 minutit.

Ülesannet saab sooritada ka väiksemates rühmades või väidelda kahekesi kahe õpilase vastu. Väiksemates rühmades väitlemise korral oleks vajalik klassiarutelu, kus rühmad oma väitluse tulemusi ja argumente klassikaaslastele tutvustavad.

Õpilased saavad toetuda järgnevatele materjalidele:

9. klass: E. Värä, A. Pajur, T. Tannberg. Lähiajalugu. Ajalooõpik 9. klassile. I osa. 2015/2017, lk 34–37.;

10. klass: M. Seppel, A. Pajur. Uusaeg. Ajalooõpik 8. klassile. II osa. 2013, lk 12, 20, 56–59.

Klassiruumis peaks olema võimalik laudu ümber paigutada. Mõlemas rühmas peaks olema kasutada nutiseade, mille abil lisainformatsiooni otsida. Aja jälgimiseks on vajalik kell või stopper. Õpetajal võiks olla õpilastele märguandmiseks kelluke.

Pärast väitlust võib anda õpilastele ülesande kirjutada arutlus õpitud ideoloogia(te) kohta, milles õpilased peaksid demonstreerima oma arusaama ja esitama väitluse käigus kasutatud argumente, mida isiklikult tähtsaks peetakse.

Piloteerimise tagasiside õpilastelt ja õpetajalt:

Õpilased ütlesid tagasiside, et meetod meeldis neile väga, kuid üks grupp ei suutnud ülesandeid grupisiseselt optimaalselt jagada. Õpetaja pidi pidevalt grupitööd jälgima ja vajadusel suunama. Samas said erinevad ideoloogiad palju paremini selgeks kui nn „tavapäraste meetoditega“.

Õpetaja arvates oli suurim väljakutse see, et õpilased kippusid teemast mööda rääkima ning etteantud aega ületama. Tegeleda tuli ka emotsioonide ohjeldamisega.

Kus me tunnis ära tunneme, et oleks vaja teatud pädevust toetada?

Õpipädevus: õpilased ei suuda kontrollimisel õigesti vastata.

Sotsiaalne pädevus: õpilased ei suuda grupis sõbralikult ja hinnanguvabalt koos töötada, kaasavad liigselt emotsioone. Ei suudeta teisi kuulata ilma vahele segamata.

Demokraatiapädevus: õpilastel on raskusi kaasõpilaste võrdse kohtlemisega, nad ei suuda leppida erinevustega käitumises ning hoiakutes.

Koostaja: Kristi Mänd (Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts)

Kooliaste: III kooliaste, 9. kl

Pädevused: Õpipädevus, sotsiaalne pädevus

Teema: Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu. Kommunistlikud riigid NSV Liidu näitel. Eesti Nõukogude okupatsiooni all. Tunni eesmärgiks on kinnistada teadmisi teema Eesti NSV kohta ning aidata õpilastel seda ajastut paremini mõista.

Õpitulemused:

Õpilane

  • leiab ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ja erinevusi, põhjusi ja tagajärgi;
  • saab aru, et ajaloosündmusi võib alati mitmeti tõlgendada;
  • töötab mitmesuguste ajalooallikatega, kommenteerib ja hindab neid;
  • põhjendab oma seisukohti nii suuliselt kui ka kirjalikult, oskab anda hinnangut, osaleb diskussioonis.

Ülesande taotluseks on, et õpilased

  • oskavad kasutada õpitut õppeprotsessis;
  • saavad aru tööjuhendist;
  • peavad kinni ülesande sooritamiseks antud ajast, kasutavad aega efektiivselt;
  • julgevad klassi ees esineda;
  • on valmis kuulama teisi ilma emotsioonide ja eelhoiakuteta, oskavad esitada täpsustavaid küsimusi;
  • seostavad vanavanemate lugusid õpituga;
  • teevad järeldusi ja põhjendavad neid ning annavad õpetajale ja kaasõpilastele tagasisidet.

Harjutus: Klassis on kokku lepitud, et vanematelt või vanavanematelt kogutakse lugusid kas konkreetse NSVL ajaperioodi, toimunud sündmuse, organisatsiooni või muu huvitava teema kohta. Lugu tuleb üles kirjutada. Piloottunnis koguti mälestusi pioneeride tegevuse kohta.

Meetodiks on õppeteema illustreerimine kodus vanematelt-vanavanematelt kuuldud lugude abil.

Esmalt tutvustab õpetaja tunni eesmärki ning selgitab töö käiku. Ülesanne täidetakse paaristööna.

Õpilased esitavad oma paarilisele kodus vanematelt-vanavanematelt kuuldud loo. Märkmeid võib vaadata, kuid üleskirjutatud lugu paberilt maha lugeda ei tohi. Loetud teksti on kaaslasel raske jälgida.  Seejärel valmsitub õpilane jutustama kaaslase lugu klassile. Aega on 10 minutit.

Järgmiseks esitatakse valitud lood klassile. Iga esineja lugu ei tohi kesta kauem kui 2 minutit. Õpetaja annab märku ajalimiidi täitumisest. Iga loo järel saavad kaaslased esitada esinejale küsimusi. Kui vabatahtlikud küsijad puuduvad, määrab küsija õpetaja. Vajadusel annab õpetaja selgitusi.

Peale lugude kuulamist arutletakse, milline lugu oli kõige huvitavam ja põhjendatakse, miks.

Teine võimalus oleks jagada väiksemas rühmas lugusid sarnasel teemal, võrrelda neis sisalduvat informatiooni ja tuua välja ajastule iseloomulikud jooned.

Teemakäsitluseks vajalikud  materjalid:

9. klass: E. Värä, A. Pajur, T. Tannberg. Lähiajalugu. Ajalooõpik 9. klassile. II osa. 2017, lk 48–53;

Kodus kuuldud lood elust Eesti NSVs.

Piloteerimise tagasiside õpilastelt ja õpetajalt:

Õpilaste sõnul oli tund huvitav. Raske oli valida, kumb lugu paari puhul esitada, samuti oli keeruline ajast kinni pidada. Mõned lood olid igavad ja õpilasted ei kuulanud neid tähelepanuga.

Õpetaja pidi kõige rohkem vaeva nägema sellega, et aega kasutataks efektiivselt. Samuti oli vaja eelnevaid kokkuleppeid, et teiste lugusid viisakalt kuulataks. Meetodit on raske kasutada suure klassi puhul. Siin peaks valima lood suurema grupi seast, muidu ei ole piisavalt aega kõiki lugusid kuulata ja analüüsida. Sel juhul tuleks klass jagada väiksemateks rühmadeks.

Koostaja: Reili Reintal (Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts)

Kooliaste: Ühiskonnaõpetus või klassijuhataja tund. III kooliaste

Pädevused: demokraatiapädevus

  • inimväärikus, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine,
  • õiguse, õigluse, võrdsuse ja õigusriigi väärtustamine,
  • avatus kultuurilisele, maailmavaadete, uskumuste ja kommete erinevusele,
  • sallivus, vastutustunne

Teema: Seadused ja reeglid

Õpitulemused:

Õpilane:

  • väärtustab mitmekesisust ja võrdsust;
  • analüüsib olukorda erinevast vaatenurgast;
  • pakub välja võimalikke konfliktilahendusi.

Meetodi kirjeldus: Iga õpilane paneb kirja kolm reeglit, mis peaksid igapäevaselt klassis kehtima. Õpilased loevad klassile ükshaaval oma reegleid ette. Juba esinenut ei korrata. Õpetaja kirjutab reeglid tahvlile. Järgneb arutelu teemal, kuidas peaksid olema reeglid sõnastatud, et need oleksid kõikidele arusaadavad. Õpilased toovad tahvlile kirjutatud reeglite hulgast näiteid, milliseid on lihtne, milliseid keeruline järgida. Põhjendatakse, miks. Kas parem on lubav või keelav reegel? Põhjendus. Moodustatakse 3–4-liikmelised rühmad. Õpilased tutvustavad rühmas oma eelhäälestuse ajal kirjapandud reegleid ja valivad või sõnastavad koos A4 paberile ühe, mis on nende arvates kõige olulisem. Paberid kinnitatakse klassi seintele või asetatakse pinkidele. Seejärel tutvustavad rühmad oma reeglit klassile ja põhjendavad selle vajalikkust. Kui kõik reeglid on tutvustatud, toimub hääletus reeglite olulisuse üle. Õpilased käivad klassis ringi ja tähistavad ristiga ühe reegli, mis on nende arvates kõige olulisem. Õpetaja loeb ristid reeglite lehtedel kokku. Kõige enam toetust leidnud reeglid paigutatakse kokku, et õpilased saaksid neid uuesti üle lugeda. Arutletakse, miks just sellised reeglid toetust leidsid. Sama meetodit võib kasutada erinevatele probleemidele lahenduse välja pakkumiseks.

Koostaja: Reili Reintal (Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts)

Kooliaste: III kooliaste

Pädevused: Sotsiaalne pädevus

Teema: Inimõiguste rikkumine

 Õpitulemused

Õpilane

  • teab ja kasutab kontekstis mõisteid inimõigused, põhiõigused;
  • esitab ja põhjendab oma seisukohta;
  • pakub välja lahendusi konflikti lahendamiseks;
  • kirjeldab sama olukorda erinevast vaatenurgast.

 Meetodi kirjeldus

Õpilased mõtlevad, mis inimõiguste rikkumisi nad on märganud. Iga õpilane nimetab ühe inimõiguste rikkumisega seonduva probleemi. Õpetaja kirjutab õpilaste sõnastatud probleemid tahvlile. Ühiselt otsustatakse, mis probleeme analüüsima hakatakse.

Ülesannet võib sooritada paaris või rühmatööna. Õpilased analüüsivad probleemi, kasutades probleemiakna skeemi. Probleemi annab õpetaja. Hea oleks võtta need tahvlil olevatest valikutest.

Täidetakse probleemiakna skeem

Probleemi tunnused ja milles avaldub              Probleemi põhjused

Probleemi mõjud ja tagajärjed                             Võimalikud lahendused

Arutelu: Mis muutuks, oleks teisiti, kui kirjeldatud probleem leiaks lahenduse?
Õpilased täiendavad ja hindavad üksteise probleemiaknaid. Probleemiaknad vahetatakse või kinnitatakse seinale või jäetakse laudadele ja õpilased liiguvad eri probleemiakende juurde, neid teist värvi kirjutusvahendiga täiendades.

Koostaja: Reili Reintal (Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts)

Kooliaste: II või III kooliaste (6. või 9. klass)

Pädevused: Õpipädevus

Teema: Elukutsed ja ametid

Õpitulemused:

Õpilane:

  • toob näiteid ühiskonna toimimiseks ja arenguks vajalikest elukutsetest ja ettevõtetest;
  • väärtustab töötamist kui peamist elatusallikat;
  • tunneb oma õigusi, vastutust omanikuna ja tarbijana;
  • teeb vahet vajadustel, soovidel ja võimalustel;
  • mõistab, miks erinevates ametites töötamisel eeldatakse erinevaid teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi;
  • iseloomustab, milliseid isiksuse omadusi, teadmisi ja oskusi eeldavad erinevad elukutsed ja ametid;
  • selgitab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnas.
  • otsib ja leiab vajalikku ja usaldusväärset infot;
  • planeerib oma õppimist;
  • teab, mis aitab tal paremini õpida.

Meetodi kirjeldus: Õpilane nimetab ameti/elukutse/töö, millega tahab tulevikus tegeleda: Kelleks ma tahan täiskasvanuna saada? Mis elukutse ma tulevikus valin? Oma eelistused pannakse vihikusse, õpimappi või lehele kirja. Arutletakse suuliselt, mis eelistused on klassi õpilastel.

Järgnevalt arutlevad 6. klassi õpilased paaris, 1. mida peab selle elukutse tegija oskama; 2. kus (mis koolis/ülikoolis) saab selleks elukutseks õppida; 3. kui kaua see aega võtab; 4. kas seda elukutset üldse on tuleviku ühiskonnas vaja jne. 9. klassi õpilased otsivad õpetaja suunamisel õppimisvõimalusi internetist. Õpetaja jagab õpilastele koolide kodulehtede aadressid või aadressid, kust saab unistuste elukutsete kohta lugeda. Seejärel tutvustatakse klassikaaslastele, mis vastuseid õpilased omavahel arutledes või internetist otsides leidsid.

Seejärel kirjeldavad õpilased omadusi, mis on huvipakkuva elukutse jaoks vajalikud. Õpilased mõtlevad, kas neil endil on vajalikud omadused olemas. Mida teha, et neid arendada?

Järgnevalt koostatakse individuaalselt plaanid, mida tuleks oma unistuse täideviimiseks teha: Mida ma peaksin tegema, et unistuste elukutse omandada?

Kunstiained

Tehnoloogia

Kehaline kasvatus

Koostaja: Piret Jõul (Eesti Klassiõpetajate Liit)

Kooliaste: I ja II kooliaste

Pädevused: õpipädevus (huvi liikumise ja spordi vastu)

Õpitulemused: 1) õpilane oskab hinnata oma kehalisi võimeid ja oskuseid;
2) õpilasel tekib huvi ja harjumus tervisliku eluviisi osas.

Teema: Liikumismängud

Meetodi kirjeldus ja selle läbiviimiseks vajalikud lisamaterjalid/-vahendid:
Õpetaja tutvustab õpilastele erinevaid liikumismänge ja nende mängimiseks ettevalmistavaid harjutusi ning selgitab nende mõju kehale.
Õpilased tutvuvad liikumismängude mängimiseks vajaminevate erinevate spordivahenditega ning õpetaja selgitab nende kasutamist.
Harjutuste abil omandavad õpilased liikumismängude õigeid tehnikaid.
Liikumismänge mängides omandavad õpilased oskuse teha koostööd, mängida ausat mängu ning õppida kaotama ja võitma.

Hindamine: Õpetaja jälgib õpilaste arengut kehalise kasvatuse tundides ning annab õpilastele suulist tagasisidet.

Kuidas tunnis ära tunda, et oleks vaja teatud pädevust toetada: Õpetaja märkab õpilase kehalise oskuse taset ning suunab õpilast pingutama ja valima sobilikku spordiala süvitsi tegelemiseks ning tundma rõõmu liikumisest.