Andrus Org
Põhikooli riikliku õppekava üldosa sätestab, et põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus, sooline võrdõiguslikkus).
Riikliku õppekava järgi nimetatakse pädevuseks asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumit, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad omakorda kolmeks: üld-, valdkonna- ja õppeainepädevusteks.
Ainevaldkonna õppeained toetavad õppe sisu kaudu õppekava läbivate teemade käsitlemist ja üldpädevuste saavutamist. Esmatähtsad on sealjuures õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste areng. Ainevaldkonnas pakutakse võimalikult mitmekülgset lugemis-, kirjutamis- ja suhtlemiskogemust, mille alusel kujuneb õpilasest aktiivne, eetiliselt vastutav lugeja, kirjutaja ja suhtleja. Ainevaldkonna õppeained toetavad ka õpilase identiteedi ja enesetunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut. Lisaks toetavad ainevaldkonna õppeained üldpädevuste, sealhulgas väärtuspädevuse, suhtlemispädevuse, enesekohase pädevuse, õpipädevuse ja ettevõtlikkuspädevuse kujunemist. Kuigi kõik pädevused on võrdselt tähtsad, on kirjandusõpetuse roll eriti märkimisväärne esmajoones väärtuspädevuse kujundamisel (vt ka link 43. Väärtuskasvatus kirjandusõpetuses).
Väärtuspädevuse kujundamisel on ainevaldkonnas väga oluline koht, arvestades kirjanduse kui kunstiaine spetsiifikat. Väärtuspädevus tähendab suutlikkust hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt.
Kirjanduse kujutusobjektiks on üldjuhul inimene tema suhetes teiste inimestega ja toimetulek ühiskonnas. Kirjandusteoste lugemisel ja analüüsimisel puutub õpilane kokku nii üldinimlike kõlbeliste väärtuste, teoses kajastatud ajajärgu sotsiaalsete väärtuste ja kultuuriväärtustega. See protsess kujundab nii õpilase kõlbelisi väärtusi, sotsiaalseid hoiakuid ja tõekspidamisi kui ka suhtumist kirjandusse kui kunstiloomingusse ja kirjanikku kui loojasse, kultuuridentiteeti ja lugupidavat suhtumist eesti ning teiste rahvaste kirjandusse ja kultuuri laiemalt. Kirjandusõpe aitab reflekteerida ja sõnastada isiklikke ja ühiskondlikke väärtusküsimusi, mõista inimeste sõnade ja käitumise taga olevaid väärtussüsteeme; elada mõtete, sõnade ja tunnete kooskõlas ning oma valikuid põhjendada. Eri ajastuid ja ühiskonnaelu kajastavate tekstide lugemine ning tõlgendamine toetab ka sotsiaalse pädevuse kujunemist.
Keele- ja kirjandusõpetus arendavad olulisi õpipädevusi: kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist; oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.
Ainevaldkonna õppeained toetavad ka suhtluspädevuse kujunemist, kujundavad nii suulise kui ka kirjaliku suhtluse oskusi, suhtluspartneri arvestamist ja sobiva suhtlusviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust.
Enesemääratlus– ja ettevõtlikkuspädevuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse kirjandus- või meediatekstidest lähtuvate eakohaste probleemide arutamise, seisukohavõtu ja lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka omaloomingulistes (kodu)töödes.
Kirjandusõpetus täidab ka rekreatiivset funktsiooni (nt kirjandusteraapia, sh luuleteraapia, loovkirjutamise teraapia), mis seostub näiteks enesemääratluspädevusega, mis omakorda hõlmab ka suutlikkust lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Terapeutiline lugemine aitab paremini mõista iseendas toimuvat, lahendada probleeme, leevendada üksildustunnet, väljendada vastuolulisi kogemusi, soodustada emotsioonide väljendamist, objektiveerida tundeid, ergastada kujutlusvõimet.
Soovituslik kirjandus
Ragul, Kaire 2010. Väärtuskasvatus põhikooli kirjandustundides. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis. Koostajad M. Sutrop, Pille Valk, Katrin Velbaum. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2009.