Tiina Kilumets, Kiviõli Keskkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, 2010
Sissejuhatus
Põhikooli riiklik õppekava seab õppes keskseks õppija, tema arendamise õppe kaudu. Peale uute aineteadmiste omandamise on ainekava eesmärk kujundada kriitilise analüüsi ja tõlgendamise, seoste loomise jt oskusi. Õppes rõhutatakse õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks. Seega tuleb õpet organiseerides rakendada mitmekesist metoodikat, kus õppija jõuab ise uue teadmiseni. Niisugune õppekorraldus toetab õpipädevust ja suutlikkust valida sobivat õpistiili ning kavandada oma edasiõppimist.
Uue teema õppimisel on oluline selgitada välja õpilaste eelteadmised, siduda käsitletav teema varasemate teadmistega ning paigutada õpitav avaramasse ajaloolisesse konteksti. Tundi eesmärgistades peab selgitama, miks käsitletavat õpitakse. Seejärel tuleks läbi mõelda, mis oskusi see aines kujundab, ning valida õpimeetodid, arvestades õppijate eripära. Tunni lõpufaasis peaks koos õpilastega arutama, mida uut õpiti, mis on selle teema puhul kõige tähtsam, teisisõnu arutlema õpitu tähenduse üle.
Tihtipeale lähevad õpetajad eriti nõrga lugemisoskusega õppijate klassis kergema vastupanu teed ning jutustavad ise õpilastele olulise teemasisu ümber. Sel juhul on õpetaja aktiivne ja õpilased passiivsed kuulajad. Jutustus ei pruugi tagada teema mõistmist. Kellegi teise jutustuse kuulamise kaudu on õppimise efektiivsus kõige väiksem. Kõige paremini õpitakse teiste õpetamise või õppimise vahetu kasutamise kaudu. See ei tähenda, et õpetaja jutustus tunnis oleks midagi halba. Kindlasti on omal kohal avardada õpilaste silmaringi haaravate lugudega ning illustreerida teemat õpikuvälise materjaliga. Siiski ei saa see jääda valdavaks õppemeetodiks, sest säärasel juhul jäävad arendamata õppija oskused ning ajaloo õppimine jääb uute teadmiste omandamise tasemele.
Õppe kirjelduses on pakutud õpetajale eeskujuks näidistöökava, kus õppetegevuse veerus on märksõnadena lisatud ka soovituslik metoodika. Järgnevad meetodite kirjeldused peaksid andma õpetajale tuge kavandada õpet õppijakesksena (vt ka meetodite artiklit ühiskonnaõpetuse aineraamatus).
Näiteid meetodite kasutamise võimalustest
Lae alla aktiivõppemeetodite fail: WORD PDF
Kasutatud kirjandus
Buehl, D. (2002). Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. Omanäolise Kooli Arenduskeskus.
Bourdillon, H. (1995). Teaching history. London.
Cleveland, M. (2005). Content-area graphic organizers for social studies. Walsh Publishing.
Crawford, A., Saul, E. W., Mathews, S., Makinster, J. (2005). Teaching and learning strategies for the thinking classroom. New York.
LeMill 1. Aadressil http://lemill.net/lemill-server/methods/moistekaart, 10.09.2010.
LeMill 2. Aadressil http://lemill.net/methods/venn-diagramm, 10.09.2010.
LeMill 3. Aadressil http://lemill.net/community/methods/fishbone-diagramm, 10.09.2010.
Steele, J.L Meredith, , K.S., Temple, C. (1998). Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujunemiseks. Käsiraamat I. RWCT projekt. Omanäolise Kooli Arenduskeskus.
Steele, J.L ., Meredith, , K.S., Temple, C. (1999a). Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujunemiseks. Käsiraamat II. RWCT projekt. Omanäolise Kooli Arenduskeskus.
Steele, J.L., Meredith, , K.S., Temple, C. (1999b). Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujunemiseks. Käsiraamat III. RWCT projekt. Omanäolise Kooli Arenduskeskus.
Steele, J.L., Meredith, , K.S., Temple, C. (1999c). Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujunemiseks. Käsiraamat V. RWCT projekt. Omanäolise Kooli Arenduskeskus.
Õppimiskeskne õpetamine (1997). Koostanud S. Aher, U. Kala, T. Nurm, E. Tõnisson. Tallinn: Avita.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli sotsiaalainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-7-3