A A A

AINETE LÕIMINGUST HÕIMUNÄDALA ÜRITUSTE JA TUNDIDE NÄITEL

Seoriin Jõgise

 

1. Kirjanduse, eesti keele, ajaloo ja geograafia lõimimisest hõimunädalal

Hakatuseks lugesid 9. klasside õpilased soovitusliku kirjandusena läbi Rein Siku teose „Minu ugrimugri“. Õpilane võis teha ka valiku, et loeb teost vaid osaliselt, kuid pidi olema võimeline loetut tutvustama ning omapoolseid arvamusi, hinnanguid argumenteeritult põhjendama. Seejärel said õpilased infot hõimunädala ürituste, tunniteemade ning õppetegevuse kohta.

 

Rühmatöö ülesanded olid järgmised:

1) tutvustada läänemeresoome rahvaid, nende asualasid, elutingimusi ning ajalugu;

2) anda ülevaade hõimurahvaste kultuurist, elutavadest, kombestikust, keelesugulusest, rahvaloomingust, toitumistraditsioonidest.

 

Õpilased jaotusid rühmadesse, said täpsustavaid tööjuhiseid, viiteid allik- ja lisamaterjalide kohta. Leppisime kokku esitlusaja (20 minutit) ja esinemistingimuste suhtes. Tutvustasin hindamispõhimõtteid: huvitavus, täpsus ja asjakohasus, esteetiline elamus; koostööoskus, s.o iga rühma liige peab leidma rakenduse ja ta peab olema valmis ka vajadusel oma tööprotsessi kirjeldama.

 

Hõimunädala üritused

  • Õpilaste etteasted hõimurahvaste kultuuri tutvustamiseks. 9.d klass, kes tegi rühmatöid eriti põhjalikult, esines huvitavamate etteastetega ka paralleelklassi õpilastele.
  • Lennart Meri dokumentaalfilmide vaatamine. Iga õpetaja tegi ise valiku, koostas filmi juurde töölehe, mida õpilased filmi vaadates või sellele järgnevalt täitsid.
  • Esinemas käis etnoloog Taisto Raudalainen, kes tutvustas vadjalaste ja vepslaste elulaadi, kombeid, ajaloolist käekäiku.
  • Toimus kohtumine kooli vilistlase ning raamatu „Minu ugrimugri“ autori Rein Sikuga.

Mida me õppisime ja mis üllatas

  1. Rühmatööna, mis lõimis geograafiat, eesti keelt ja kunstiõpetust, valmis suurepärane väga informatiivsete illustratsioonidega kaart läänemeresoome rahvaste asualadest ja elulaadist. Raamitud kunstitöö jääb hinnatava õppematerjalina kasutada ka järgmiste klasside õpilastele.
  2. Muusika ja kirjanduse lõimisel sündis sõnalis-muusikaline etteaste, mis tutvustas eestlaste, soomlaste ja karjalaste rahvaloomingut.
  3. Kodundustunnis (aga ka heade vanaemade ja emade abiga) valmis hulk maitsvaid karjala pirukaid, tervislik mee- ja pohlajook, kala ning keeksid jm isuäratav.
  4. Eelhäälestus Rein Sikuga kohtumiseks oli igati tänuväärne, sest passiivselt kuulavast õpilasest oli nüüd saanud teadlik kuulaja, kaasarääkija, aga ka küsimuste esitaja. Kohtumine Rein Sikuga oli seetõttu kindlasti sisukam ja huvitavam, et õpilastel oli mõtteid ja küsimusi, mis põhinesid lugemiselamustel ja teadmistel autori loomingust. Paremaid palasid ja põnevamaid katkendeid lugesid 9.d klassi õpilased kirjanduslikul kohtumisel ka koolikaaslastele ette.
  5. Õpilased said proovile panna oma esinemisoskuse, tajuda vastutustunnet, aga ka õppida pisiviperustest (kuidas toimida siis, kui powerpoint ei avane, aga kuulajaskond ootab).

 

Hõimunädalaid tuleb edaspidi veel palju ja ka uusi mõtteid koos nendega. Täna teame, et töötoad noorematele õpilastele, kus kasetoht, pajuoks või muu looduslik materjal muutub käsitööõpetaja juhendamisel meisterdajate käes torbikuks, vilepilliks vm, on alles ees. Ilmselgelt saab ja võib nooremate õpilastega ka laulda, muinasjutte lugeda, joonistada, voltida ja omaloominguna luuletusi kirjutada, lähtuvalt teiste hõimurahvaste pärimustest, ilmavaatest ja elukorraldusest. Hõimurahvas võiks ka üksteise tantse tunda ja koolis ühe lustliku rahvariietes tantsuõhtu teha – see sünnib kehalise kasvatuse õpetajate ja muusikaõpetajate-ringijuhendajate ühistööna. Loodusõpetuses ja ajaloos võiks hõimurahvaste elukeskkonda ja ajalugu tutvustada, samuti aja ja ühiskonnaelu muutudes oma loomulikust elukeskkonnast väljarebitud kaashõimlaste saatust kõnesse võtta. Õppetöö mitmekesistamise võimalusi nii oma kooli ainespetsialistide kui ka külalisesinejate näol leidub alati. Hea mõte vajab toetajaid, iga tegu on hinnatavam koostöös – nii õpib rohkem ja meelsamini laps, aga ka õpetaja.

 

2. Teaterikülastus hõimunädala raames

Teater ja kino pakuvad mitmeid võimalusi emakeele-, võõrkeele- ning kirjandusõpetusega  lõimimiseks. Hõimunädala raamesse sobib VAT teatri ja Budapesti teatri koostöös valminud lavastus „Help!“, mis kuulub Euroopa teatriprojekti, mida veavad Aare Toikka ja ungarlane Peter Horvath. Ka lavastuse meeskonda kuulub eri hõimurahvaste liikmeid: lavastajad Margo Teder ja Aare Toikka ning kunstnik Inga Vares on eestlased, aga muusikaline kujundaja Janoš Novak ungarlane. Hõimunädalal võiks selle lavastuse vaatamisega seoses ka ungari keelele, meie kaugemale sugulaskeelele, tähelepanu pöörata. Ettevalmistav tööleht (vt Lisa) annab õpilasele põhjuse olla terane vaataja, aga ka kuulaja, sest dialoogides on ungarikeelseid sõnu. Etenduses on päris suur osa ka inglise keelel – kas ja millises keeles oleme üksteisele mõistetavad inimlikus plaanis, on oluline nii kõnealuses lavastuses kui ka elus.

 

Lisa. Tööleht etenduse „Help!“ analüüsiks

  1. Kuidas mõjus etenduse muusika ja kujundus meeleolu loomisele?
  2. Millisesse situatsiooni olid noorukid sattunud?
  3. Kus toimub sündmustik?
  4. Kui vanad olid Aleksander ja Pirožka?
  5. Mida said teada nende päritolust (rahvus, isamaa, kodumaa, maailmavaade)?
  6. Milliseid keeli etenduses kasutati? Kuidas suhtlesid noored omavahel? Keelesugulus, sarnaseid sõnu, erinevaid sõnu ja tähendusi (torm, käsi, kala, jahu, jahuussid jne).
  7. Milles väljendus tüdruku naiselikkus?
  8. Milles väljendus noormehe mehelikkus?
  9. Mis tekitas noorte omavahelises suhtluses raskusi, teravusi? Miks?
  10. Mis aitas noortel teineteist mõista, lepitust tuua? Kuidas arenes ja muutus noorukite omavaheline suhe? Too näiteid.
  11. Milliseid elutarkusi, aga ka eelarvamusi panid etenduses tähele? (nt tüdruk meestest, piibel, rahvus)
  12. Kuidas hindad etenduse põhjal inimese ja looduse vahekorda? Analüüsi, too näiteid.
  13. Mis on tamagotchi? Milline oli Liisa-nimelise tamagotchi roll Pirožka jaoks, mida arvas Liisast Aleksander?
  14. Mis saab oluliseks piirsituatsioonides? Kuidas oleme äärmuslike olukordades valmis toime tulema iseenda, looduse, kaasinimestega?
  15. Kirjelda mõtteid, tundeid, mida nähtud lugu sinus tekitas?
  16. Mida õpetlikku leidsid etendusest „Help!“ enda jaoks?