A A A

Ainesisese lõimingu võimalusi

2010
Mare Müürsepp,
Pirita Majandusgümnaasium
Ene Hiiepuu,
Tallinna Ülikool

 

1. Hans Christian Anderseni muinasjutt ,,Inetu pardipoeg”

See teema sobib näiteks sellepärast, et

  • tegu on kirjandusklassikaga,
  • läbi ajastute ulatuv probleem kõnetab iga inimest,
  • mitmekesine tegelaskond, tegevuspaikade vaheldumine ja episoodide meeleoluvaheldus annavad laias valikus motiive tunnitegevusteks.

Hans Christian Anderseni muinasjutt oma algkujul nõuab ladusat lugemisoskust, mida võiks oodata ehk keskmiselt 4. klassi õpilaselt. Muinasjutust on aga ilmunud mitmeid versioone, ümberjutustusi ja pildiraamatuid, mille abil saab ka väiksema lugemisoskusega laps selle looga tuttavaks. Ehkki mõni mugandus võib lihtsakoeline olla, on Anderseni lugu ise nii tugeva kujundiga, et kõnetab ka vaeses esituses.

Sedalaadi lugu võib olla jutuks ka korduvalt: kui 1. klassis tehakse pildisarja juurde lihtsad laused ning laiendatakse lugu jutustamise käigus, siis 4. klassiks jõutakse originaalteksti lugemiseni, et leida nii seniavastamata koomilisi, teravmeelseid kui ka romantilisi üksikseiku. Maailmaklassikasse kuuluv igihaljas muinasjutt kõneleb üle aja olulistest küsimustest: kuidas õppida tundma ennast ja oma kaaslasi, kuidas saada iseendaks ja leida oma arengutee.

Kogu keeleõpetust kannavad nii loomuliku suhtluse, tegevuste ainesisese ja ainetevahelise lõimingu kui ka õppetööväliste eluliste vajaduste ja kogemustega seostamise ideed. Järgnevalt näiteid tegevuste kohta igas õppetegevuse valdkonnas eri tasemega õpilaste ja klassidega töötamiseks. Läbiv on kõlbeliste väärtuste teema.

2. Ainesisene lõiming

¤ Suuline keelekasutus

  • Kuulamine, häälemaastike loomine.
  • Tutvumine muinasjutu ainega piltide, joonisfilmi, õpetaja ettelugemise vm varal.
  • Hommik taluõues. Mõtle, kes oled. Tee selle linnu või looma häält. Peitus- ja mõistatamismängud loomahäältega: silmad kinni, mõistatame, kes häälitseb; väike rühm õpilasi lepib kokku, keda nad kujutavad: kuula, mitut parti kuuled.
  • Eri meeleolude kujutamine häälitsedes – rõõmsad, kurvad loomad-linnud.
  • Häälemaastikud, episoodid – neid võib esitada ka liikumisel: linnuparv õhus; linnud ärevil.

¤ Jutustamine, töö tekstiga

  • Õpetaja loetud/multifilmist nähtud lugu jutustatakse klassis ümber. Milline koht

kõige rohkem meeldis? Meelde jäi? Joonista selle kohta pilt. Piltidest saab
rühmatööna moodustada sündmuste rea. Millise sündmust kohta on mitu pilti?

  • Elavad pildid: rühmatöös kujutada muinasjutu sündmust, asetudes olukorda nagu

oleks sündmusest tehtud foto. Teised arvavad, millist kohta kujutatakse. Mida keegi
fotol olijatest ütleb? Kuidas tegelased üksteisesse suhtuvad? Foto ärkab ellu:
tegelased mängivad sündmust. Selline töö on ka hea ettevalmistus kirjalikuks
loovtööks.

¤ Jutustamine, töö tekstiga, kirjutamine

  • Kirjuta sedelile lause pildisarja mõne pildi kohta (klassis esitatud elava pildi kohta). Võrdleme rühmaliikmete lauseid. Paneme need ajalisse järjestusse. Millest veel kirjutada, et jutt tuleks?

Järjestame kõikide õpilaste laused (nt kleepsudega seinale). Kas on kirjas kõik, mis jutus tähtis on? Rühmatööna võib kirjutada jutu omavahel arutades, mida lisada, mis on mingis episoodis tähtis. Sellise kirjaliku kollektiivse ümberjutustuse võib kirjutada ka enne Anderseni algupärandi lugemist, kuna siis on võimalik tähele panna autori kujundirikkust: palju on neid üksikasju, mida lihtsam ümberjutustus edasi pole andnud.

¤ Kirjutamine-lugemine, sõnavaratöö

Sõna tasand
• Kirjutame piltide (paljundatud pildisari, omajoonistatud taluõu) juurde loomade-lindude nimed, teeme jutumullid nende häälitsustega.
• Kirjuta sedelile looma nimi. Postiljon viib sedeli teisele lapsele, kes loeb Sinu sedelit vaikselt ja häälitseb vastava looma moodi.
Nimisõnast lauseni
• Pildi järgi sõnade nimetamine: keda või mida pildil näed? Iga rida/rühm kirjutab 5
sõna pildi kohta. Millised sõnad on ka teistes rühmades? Teeme tahvlile loendi.
• Teeme iga sõnaga lause, püüame leida uusi mõtteid, kordamata eelmiste lausete
osi.
• Mõtle pildi kohta sõna – kes? mis? Pinginaaber teeb sinu sõnaga lause ja kirjutab
tahvlile. Kustutame ära nimisõna (kes? mis?)- Kes oskab kirjutada uue sõna selle
asemele? Kuidas lause sisu muutus? Millise pildi kohta see nüüd sobiks? Kas see
lause on üldse sellest jutust?
Omadussõna
• Millised sõnad sobivad tegelase välimuse, millised iseloomu kohta – lahke, suur,
ilus, kohmakas, sõbralik, pehme, kollane, hall, aeglane…
• Mõtle ühe tegelase peale, keda pildil näed /jutust mäletad. Iseloomusta teda 3
sõnaga. Teised arvavad, keda sa mõtled.
• Võta tähekaart, mõtle selle tähega algav sõna tegelase kohta – K – kiire, A –
armas…
Tegusõna
• Jagage klass pooleks, nii et ühed mõtlevad tegusõnu lindude-loomade liikumise ja teised häälitsemise kohta. Mõlema rühma lapsed võtavad kahepeale kaardi linnu nimega ja ütlevad tema kohta iseloomustava tegusõna (paterdab, prääksub), teised arvavad ära, millist lindu (looma) kirjeldati.
Vastandsõna
• Olete teised linnud linnuaias ja vaidlete pardiemaga: poeg on suur – ei, ta on …
Pardipoeg on kohmakas – ei, ta on …
Emal on pardipojaga raske, – sest tal on …

¤ Suuline keelekasutus, kirjutamine – kahekõned
• Lepi sõbraga kokku, millised tegelased te sellest jutust olete. Esitage kahekõne sellest, mida näete ja mõtlete. Võite kõnelda ka sellest, millised te välja näete, kuidas liigute ja häälitsete. Mille järgi teised teid ära tunnevad?
• Joonista pilt neist tegelastest ja kirjuta juurde, mida nad räägivad.

¤ Sõnavara, tekstiloome, seos inimeseõpetusega
• Mina ja minu pere – tee tabel inimestest, kes sinu peres elavad ja kellega te tihti läbi käite. Millised nad sinu meelest on – kirjuta iga nime juurde nii palju omadusi kui oskad.
• Mida kellelegi meeldib teha?
• Millised omadused on sinu pereliikmetel ühised?
• Millised on teie ühised lemmiktegevused?
• Milliste omaduste poolest omavahel erinete?
• Milliste lemmiktegevuste poolest erinete?
• Võrrelge kaaslastega: kelle peres on rõõmsad, töökad, julged, osavad … inimesed?
• Töö käigus saad lisada sõnu, mida tahaksid oma tuttavate kohta öelda.
• Millise omaduse poolest erined Sina oma õest-vennast? Teistest pereliikmetest? Kindlasti tuleb siin jutuks ka see, et kedagi ei tohi võrdlusega solvata. Inimesed võivad olla vägagi erinevad, teha üht ja sama tegevustki erinevalt ja sealjuures väga hästi.

¤ Lugemine, sõnavaratöö – mõistatused
• Mõistatused sobivad lugemisülesandeks algajale lugejale, kuna need on lühikesed, enamasti rütmilised ja tihti ka huvitava häälikulise struktuuriga – alg- või lõppriimiga, mis laseb teatud häälikutele/seostele tähelepanu koondada.
• Mõistatuses antud kirjeldust saab võrrelda pildil kujutatuga, asjadega, leida, mis alusel on mõistatuses asju-omadusi võrreldud. Lapsed on ise väga terased mõistatusi välja mõtlema: selle alusel areneb kindlasti ka suutlikkus teiste loodud kujundeid lahti seletada.
• Leia mõistatuste vastused “Inetu pardipoja” piltidelt.
* Karu magab, kõrv kõigub. (Maja ja uks)
* Istub kui isand, tolmab kui tont. (Korsten)
* Üks saun, sada akent. (Puuriit)
* Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp,
kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp,
viies teeb karviuhti! (Hobune)
* Vesi jookseb vastumäge üles. (Loom joob – uuritagu loomi-linde, siis saab ise
näha, et tõesti niipidi peab vesi jooksma!)
* Tädi õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas. (Kana)
* Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana – aga võrreldagu teiste
lindudega: kelle kohta veel nii võib öelda?)
* Kaks korda sünnib, üks kord muneb. (Lind)

Nii kuuldud kui isetehtud mõistatustest saab koostada ühisraamatuid.
(Vt Metstak, V., Toom, M. Mõista-mõista… Eesti rahva mõistatusi. I ja II osa, 2004 ja 2006, Tiritamm.)

¤ Suuline keelekasutus, lugemine, sõnavaraõpetus, kirjutamine – vanasõnu
• Vanasõnad oma lühiduses, sõnade korduvuses ja vastanduses võivad väga hästi olla algaja lugeja harjutustekstideks.
• Rütmilisi lausumisi võib meelde jätta plaksutades, koputades, hääldusharjutustena. Tuttavaid vanasõnu võib mälu järgi kirja panna, neist saab koostada klassi ühis- raamatuid, mida lugemispesas lugemiseks koguda.
• Suulisest kasutusest tuttavaid vanasõnu võib eri otstarbeil esitada lünktekstidena: leia sobiv riimuv sõna, sobiv omadussõna … (neid mõisteid kasutatakse töö käigus, mis ei tähenda, nagu peaks laps õppima neid seletama).
* Kuidas kana, nõnda muna.
* Suurel koeral suured pojad.
* Vana koer haugub ees, kutsikas takkajärele.
* Olgu ema hunt ja isa karu, kui aga lapsel õige aru.
* Kodu leib on kõige magusam.
* Oma kodu kullakene.
* Kes head ei tee, hakkab kurja tegema.
* Aeg annab arutust.
* Aeg kõik asjad parandab.
* Igal linnul oma laul, igal majal oma mood (või – igas kohas ise kombed).
* Lindu tuntakse laulust.

Ühe või teise vanasõna puhul saab juba esimeseski klassis arutada, miks vanarahvas on nii hakanud ütlema, ning jälgida, kas oskavad lapsed vanasõna siduda oma elukogemusega või sellega, mida nad pardipoja jutus on tähele pannud.

¤ Lugemine, kirjutamine (algajale)
• Piltsõnastiku loomine
Klassis, kus on muukeelse taustaga lapsi või on muudel põhjustel rohkem vaja püsida üksiksõnade-lausete lugemise juures, on otstarbekas koostada muinasjutu juurde piltsõnastik. Sõnad, mida on koos tundma õpitud, kirjutatakse lipikutele ning joonistatakse juurde pilt. Sellise sõnastiku võib teha nii klassiga kui ka individuaalselt, iga laps endale.
PART, KANA, PESA, MUNA, ÕU, MAJA, PUU, LIIV, ROHI, TERA, VESI – sõnavalikuni võib jõuda mitmeti. Õpetaja võib pildi vaatlemise või jutustamise põhjal suunata tähelepanu asjadele-olenditele, kelle nimetust häälida, tähtedega sobitada, või koostada lihtsa ristsõna (kasvõi kolmest-neljast sõnast), mida lahendada.
Kui koos on alustatud piltsõnastikku 4–5 sõna kohta, on edaspidi tore lapsi õhutada ise jätkama, jätta selleks tunnis/nädalas teatav aeg. Sõnalipikutega saab mängida mitmesuguseid mõistatamismänge. Näiteks: nimeta täht, mis sinu sõnas on. Teised arvavad ära, mis sõnaga tegemist.

• Lihtsa ümberjutustuse kirjutamine
Lõpeta laused – arutledes ja kuuldud muinasjuttu meenutades koostavad lapsed ise lühikese jutu.
Elas kord ……….
Ilusal kevadpäeval istus ta ….
Viimaks praksus üks muna teise järel…………….
Üks muna oli teistest …………
Sellest koorus ……….
Teised linnud ……….
Ühel päeval läks pardipoeg ……………

Samalaadi teksti võib saada iseenesele etteütlust tehes. Kirjuta muinasjutu kohta 5 lauset, mida sa oskad kirjutada.

¤ Kirjutamine, loovjutud
Ühisraamatute koostamine
* Talulinnud ja loomad
* Meie koduümbruse asukad…
* Anderseni muinasjuttude tegelased.
Loovkirjutised
*Eriline laps
Mille poolest võib laps olla eriline? On see hea või halb? Mida saab inimene enda
juures muuta, mida mitte?
* Ilu on vaataja silmis
Mis on minu meelest tõesti ilus? Mis on minu meelest tõesti inetu? Kuidas saab
ilus olla inetu?
* Läbi seikluste õnne poole
Ebatavaline elulugu – alusta mõttekaardist isiku või tegelase kohta, kellest tahaksid
teistele rääkida. Minu suurim seiklus.

¤ Kirjutamine – teabetekst
• Partide omanikud olid kadunud pardipoja pärast mures. Nad kirjutasid kuulutuse. Sõnasta see.
• Muinasjutu lõpp: kohalik ajaleht kirjutas sõnumi tiiki ilmunud uuest luigest. See ilmus koos fotoga. Kirjuta pildi allkiri.
• Murekiri: laps, kes tunneb end teiste hulgas halvasti, kirjutab kirja (lasteajakirjale, kooli psühholoogile). Vasta tema kirjale.
• Ühistöös lauamäng inetu pardipoja seiklustest ja selle juurde mängujuhendi koostamine.

¤ Suuline keelekasutus – kaaslase suulise juhendi järgi liikumine
• Üks mängija on pardiema, teised on pojad. Ruumi on seatud liikumise takistusi.
Ema juhendab poegi, kuidas nad kõik koos peaksid liikuma.

3. Lõiming teiste ainetega

¤ Seos loodusõpetusega
Õppekäik linnukasvatusse, tiigi äärde või loomaaeda, kus saab jälgida lindude liikumist, suhteid, häälitsusi ning leida, mis on lindudele iseloomulik.

¤ Seos kunsti- ja tööõpetusega
Eri materjalidest ja eri tehnikates lindude, nende pesade, elukeskkonna kujutamine.
Muinasjutu põhjal võib luua oma/kollektiivse pildiraamatu, lauamängu pardipoja seiklustest.