Afganistani sõpruskoolide projekt

Maari Ross

• „Ma tahan õppida „päris“ asjade kohta, mis praegu maailmas juhtuvad.“
• „Ma tean, et maailmas on suuri probleeme. Ma tahan rääkida päris inimestega, kellel need probleemid on, et ma saaksin aru, mis tegelikult toimub ja kuidas see mõjutab mujal elavaid inimesi.“
• „Maailma probleemid tunduvad mulle ülisuured ja hirmutavad. Ma tahan neist aru saada ja teada saada, miks nad tekivad.“

Need koolilaste endi armsalt ja pisut lapselikult väljendatud soovid ütlevad meile lihtsalt ja otsekoheselt sedasama, mida pisut ametlikumas sõnastuses väljendab oma eesmärkides Eesti õppekava. Üks võimalus, kuidas neid „päris“ asju koolis õpetada, on osaleda rahvusvahelistes kooliprojektides. Ehkki iga kool leiab ise parima viisi, kuidas maailmahariduse mõõdet oma näo järgi kooli õppekavasse lisada, võib olla põnev teada saada, kuidas teised Eesti koolid on seda teinud, et nende kogemusest õppida või ka tehtud vigu vältida.
Üheteistkümnel Eesti koolil on juba kolmandat aastat oma sõpruskool Afganistanis, kaks projektis osalevat Eesti kooli on erivajadustega laste koolid. Käesolev artikkel tutvustab Afganistani sõpruskoolide projekti näitel, kuidas rahvusvahelisi projekte õppekavaga siduda, mida arvavad projektide kasulikkusest õpetajad ning kuidas need õpilastele meeldivad.
Kuidas aitab sõpruskoolide projekt õpetajat tema töös?
Kõigepealt esitasin selle küsimuse neile tublidele õpetajatele, kes Eesti-Afganistani sõpruskoolide projektis osalevad. Siin nende vastused:

• Sõpruskool aitab muidu kaugeid ja abstraktseid teemasid õpilastele lähemale tuua. “Projekt on koolis väga kenasti vastu võetud ja see on minu arvates puuduvat lünka täitnud, mida meie koolidele sageli ette heidetakse, et me oleme liiga elukauged, liiga õppekavas kinni, liiga faktidele suunatud.”
• Külalised, Afganistani teemapäev või -nädal, filmiõhtud. “See projekt on toonud kooli palju uusi külalisi (näiteks Afganistani õpetajad, Eestis elavad Afganistani põgenikud, eesti diplomaadid), üritusi ja filme ning selle teema kaudu on lapsed saanud end teostada erinevate tegevuste kaudu. See on täiendanud nende teadmisi ja avardanud maailmavaadet.“
• Meediaharidus. “Lisaks on Afganistani sõpruskoolide projekt arendanud meediakriitilist mõtlemist, sest sageli avastatakse, et Afganistan uudistes on midagi muud igapäevasest Afganistanist, kus elavad ja õpivad nende eakaaslased sõpruskoolist.”
• Teeb tuju heaks. “Sellised projektid lükkavad rutiinist lahti ütlema ja panevad silmad särama!“
• Uued materjalid õpetamiseks. “Tänu projektis osalemisele ja veel ka suurepärasele Afganistani reisi võimalusele olen saanud hulgaliselt geograafiaalaseid teadmisi, kogemusi, materjali. See kõik annab mulle võimaluse uue PGS-i järgi õpetada õpilastele globaliseeruva maailma valikkursust.”
• Silmaringi laiendamine. “Selle projekti abil on laienenud õpilaste ja õpetajate silmaring. Väitlusklubiga koostöös sai arendada ka argumentide esitamise oskust, näiteks kuidas seda argumenti esitada, mida sa ise ei poolda. Ja loomulikult kultuurilisi aspekte: rahvusmustreid tuulelohedes, kirjatähti keele tutvustamisel jne.”
• Õpilastele meeldib projektitöö. “2010/2011 õppeaastal oli õppe-kasvatustöö eesmärgiks osalemine maailmahariduslikes projektides. Õpilaste tagasiside põhjal võib järeldada, et neile meeldis enam heategevusüritus, millega said oma sõpru abistada, sõpruskoolile kingiti lauatenniselaud ja reketid. Õpilastele meeldisid ka vahetud muljed Afganistani reisist!”
• Ajakirjanduse tähelepanu. Lisaväärtusena toodi välja, et osalemine projektides toob koolile tuntust, sest sõpruskoolidest on ju küll kuuldud varemgi, aga mitte sõpruskoolist Afganistanis. Seetõttu tundis ajakirjandus sõpruskoolide tegemiste vastu suurt huvi ja projektis osalevatest koolidest kirjutati kõigis peamistes päevalehtedes, räägiti teleuudistes ja raadiosaadetes. Ka õpilased ja õpetajad ise kirjutasid oma tegemistest kooli-, valla- ja „Õpetajate Lehes“.

Läbivate teemade rakendamine
Õppekava sõnastab kohustuslikud läbivad teemad ning nimetab ka võimalusi, kuidas koolikeskkonda kujundada nii, et õppekava läbivad teemad koolielu tõepoolest läbiksid. Ühena neist võimalustest nimetatakse rahvusvahelisi projekte koostöös kodanikuühendustega. Lisaks mainib läbiva teema juhendmaterjal: „Läbivat teemat kasutatakse kontseptsioonis oluliste ja aktuaalsete valdkondade, kiiresti muutuva elukeskkonna poolt kaasa toodud innovatsioonivajaduse rahuldamiseks. Näiteks internetikeskkonna kiire areng, terrorism, plahvatuslik HIV levik jms. nõuavad niisuguse teadmuse toomist haridusse, mida konservatiivne, ainekeskne õpetus hästi ei võimalda.“
Afganistani sõpruskoolide projekt haakub lõige enam nelja läbiva teemaga: kultuuriline identiteet , keskkond ja jätkusuutlik areng, teabekeskkond ning kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

1. Kultuuriline identiteet
Uuringute järgi on eestlaste hoiakud välismaalaste suhtes üsna negatiivsed. 2007. aasta Eurobaromeetri küsitluses arvas ainult 8% eestlastest, et vähemused kindlasti rikastavad riigi kultuurielu. See oli kõige väiksem protsent Euroopa Liidu liikmesriikides. Üks põhjusi negatiivsete kujutelmade tekkeks võib olla see, et eestlased puutuvad teiste ELi riikidega võrreldes kõige vähem kokku teisest kultuurist inimestega. Võrreldes ELi keskmisega (65%) suhtleb vaid 43% eestlastest igapäevaselt erineva kultuuritaustaga inimestega.
Eesti koolidel ei ole reeglina tavaks leida endale sõpruskool kaugemalt kui Euroopast ega kutsuda kooli külalisi, kes oleks pärit arenguriikidest või näiteks islamikogukonnast. Sõpruskoolide üks suur väärtus võikski olla see, et nii saab kool võimaldada noortele kogemusi ja elamusi, mida igapäevases argielus alati ei kohta. Eesti õpilased on tänu sõpruskoolidele Afganistanis saanud olla sealsete õpilastega otseühenduses, näiteks Afganistani sõpruskoolidega on peetud Skype’i konverentsidel. Samuti on koolidesse esinema kutsutud Eestis elavaid afgaane, neli Eesti õpetajat on käinud Afganistanis õppereisil ja kaks Afganistani õpetajat Eestis. Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilased kommenteerisid Afganistani põgeniku külaskäiku nii: “Meile meeldis see, et käis rääkimas üks Afganistani noormees, kelle nime me ei mäleta. Tema oli selline õige ja tõeline afgaan. Sai esitatud talle küsimusi ning ta ka kenasti vastas neile. Kokkuvõtteks oli igati vinge ja tore päev!” (Kadi, Jaanika, Karl Henri ja Karl Saar, 10. klass)

Sõpruskooli tutvustavat stendi koostades ja Afganistani teemapäeva või -nädalat korraldades tutvuvad õpilased Afganistani kultuuri, usundi ja kommete ning igapäevaeluga. Afganistani teemapäeval on õpilased korraldanud näiteks moenäituse, kus kannavad Afganistani rahvarõivaid ja kuulavad Afganistani muusikat. Mitmetes koolides on valmistatud Afganistani toite. Antsla Gümnaasiumi õpilased kirjutasid ise näidendi, kus tegevus toimub islamimaal ja arutelu käib kohalike kommete üle. Eriti tore on, kui üritustesse õnnestub kaasata ka ülejäänud koolipere, mitte ainult õpilased ja õpetajad. Näiteks edastas Kuressaare Gümnaasiumi õpetaja kooli kokkadele Afganistani toitude retseptid ja koolisöökla valmistas nädala jooksul iga päev ühe toiduna afganistanipärase roa.

Põhjalikum tutvumine teiste kultuuridega aitab kujundada õpilaste arusaamu tolerantsemaks ning vähendada hirme, mis meil tundmatu ja võõraga seostuvad. Otseühendus teiselt poolt maakera pärinevate noortega aitab nende seisukohti mõista ning aru saada, et ka meie enda arvamused on seotud meie oma kultuuritaustaga.
Näide: lahtine tund Afganistani teemal ja afganistanipärases atmosfääris
Antsla Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Krista Noor korraldas õpilastele Afganistani teemalise avatud tunni. Krista Noor kirjeldas tundi niimoodi: “17. novembril oli minu neljanda korruse kabinet mööblist tühi. Põrandal olid mõned riideribad, mis markeerisid kohti, kuhu poisid või tüdrukud istuma pidid. Seintel olid plakatid ja fotod Afganistanist. 12a klassi neiud olid näinud palju vaeva, et kirjutada välja terve dari keele tähestik ja numbrid. Olin kodust kaasa võtnud mõned liuad ja vaagnad, kust pakkusin õpilastele pähkleid, rosinaid ja apelsine. Ja siis nad tulid … Kõik koolikaaslased jäid vaatama, sest oli ka, mida vaadata – afgaanide moodi riides poisid ja tüdrukud, mõned neiud olid endale ise burkad õmmelnud. Oli neid, kes olid viitsinud ise oma padja kaasa võtta, sest põrandal istumine pole just kõige mugavam. Kahjuks oli ka igas klassis mõni, kes polnud vaevunud ei riietuma ega muul moel ette valmistuma.
Afganistani tund sai alguse sellest, et soovisime nädalal Afganistani püha Eid-al-Adha´d ja pidada sel päeval videokonverentsi oma sõpruskooliga Afganistanis. Kahjuks see ei õnnestunud, sest Afganistani koolid lähevad peagi pikale talvevaheajale ja neil oli kibekiire eksamite aeg. Siis otsustasimegi teha ise midagi, et õpilased saaksid oma sõpruskooli riigiga paremini tuttavaks. Inglise keele õpetajana oli mul seda kerge teha, sest internetis on piisavalt materjali. Õpilased said esitluseks valida neile meeldivad teemad ja minu poolt oli lisatingimuseks riietuda võimalikult sarnaselt afgaanidele. Kõik õpilased kinnitasid, et nad olid esitluseks valmistumisel Afganistaniga palju paremini tuttavamaks saanud.“

Näide: projektinädal ja õpilaste arvamused sellest
2011. aasta veebruarikuus toimus Vanalinna Hariduskolleegiumis projektinädal, mil tunde asendasid erinevad loengud ja tegevused. Nädala esimene päev oli pühendatud araabia kultuurile ja Afganistanile. Päeva alguses valmistasid õpilased araabia- ja afganistanipäraseid toite. Seitsme meeskonna käe all valmisid erinevate täidistega bulanii-pirukad, pistaatsiamaius, meekana ja muudki. Valmis toite paluti hindama žürii, kuhu kuulus ka Afganistani põgenik Eestis, Arian Sarwiri. Õpilased esitlesid toite, rääkides, kuidas toit valmis ja millest koosnes. Toidumaitsmisele järgnes küsimuste-vastuste ring Arian Sarwiriga, kes rääkis oma elust Afganistanis ning uuest kodust Eestis. Seejärel kuulati ettekannet araabia ja süüria keelest, õpiti kirjutama oma nime araabia keeles ning õpilaste vahel toimus võistlus, kus tuli võimalikult kiiresti dešifreerida araabia tähtedega kirjutatud Euroopa linnade nimed.
Õpilased kirjutasid päeva kohta nii: “Ma arvan, et afganistani söökide tegemine oli väga põnev, eriti kuna ma poleks elu sees arvanud, et ma hakkan ise pelmeene tegema ning see lõi mingi ettekujutuse afganistani ja araabia köögist. Sellele järgnenud loeng oli hariv, sest meile räägiti Afganistani põgeniku Aryani raskest elust Euroopas. Araabia keele loeng oli ka lahe, sest need tähed näevad lihtsalt nii sürrilt ilusad välja ning ma arvan, et see loeng oli ajaliselt väga hästi sattunud ajale, kui araabia maailma on haaranud revolutsioonilised meeleolud. Kuna see teema on väga aktuaalne, siis see loeng aitas mul ka osaleda koduses arutelus.” – Linda, 10. klass
“Ma pole vist kunagi ladina tähestiku üle nii suurt rõõmu tundnud … Iseasi, kas araablased ise ka sellega nõustuksid, sest keel ei olnud mitte ainult keeruline, sellel paistsid olevat ka suured, Koraanist pärinevad kunstilised väärtused. Päeva keeleline osa jätkus tähtede tundmaõppimisega enda nime kirjutamise läbi. Mul olid sellega teatud raskused, sest Araabia maades pole vokaaliühendit sisaldava nimega palju peale hakata. Väike võistlus, kus moodustati võistkonnad, kes pidid ära arvama paberi peale araabia tähtedega kirjutatud Euroopa linnad nimed, sai koolipäeva lõpuks. Katsusin kaua ära arvata, mis koht Filnvs olla võiks. Kui kõrvallaua rühm, võitja, meile selgeks tegi, et tegemist on Vilniusega, oli kergelt loll tunne küll. Aga eks iga päev õpetab asju uut moodi nägema!” – Leo

2. Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesti koolile on heidetud ette, et seni on säästvat arengut määratletud liiga kitsalt oma maa looduskeskkonna säästmisena ning soovitatud, et senisest rohkem tuleks rõhutada ülemaailmseid probleeme nagu aastatuhande arengueesmärgid, inimõigused, mitmekultuurilisus ja konfliktide ennetamine.
Sõpruskoolide projekti raames oleme koolides lähemalt käsitlenud aastatuhande arengueesmärke. Näiteks korraldati õpilastele võistlus „Kõige tähtsam eesmärk“, kus nad pidid kaheksast arengueesmärgist valima enda jaoks kõige olulisema ja selgitama vabalt valitud formaadis oma valiku põhjust. Samas rõhutas ka võistluse plakat, et tegelikult pole olemas ühte kõige olulisemat eesmärki, vaid oluline on õpilaste enda arvamus ning loomingulisus oma arvamuse põhjendamisel. Võistlustöödeks tehti pilte, raadiosaateid, esitlusi, esseesid, mänge – õpilased olid tõesti vaeva näinud. Teine võistlus arengueesmärkide teemal, mida iga kool saab kasvõi koolisiseselt korraldada, seisnes selles, et õpilastel paluti endal välja mõelda üheksas arengueesmärk ning põhjendada, miks just selle saavutamine oleks vajalik.

3. Teabekeskkond
Tänapäeva noored peavad tulevikus tegema otsuseid mitmetes küsimustes, milles inimesed ei ole kaugeltki üksmeelel. Ka praegu käib meedias diskussioon sellistel teemadel nagu võõrtööjõu ja pagulaste lubamine Eestisse (need kaks on päris erinevad mõisted, millel õpilased enne päris pagulasega kohtumist vahet ei teegi), musliminaiste loorikandmisõigus, vastutus vaeste riikide ja inimeste saatuse eest jms. Meedia kaudu tutvuvad õpilased keeruliste teemadega, mis pakuvad neile huvi, kuid tihti annab ajakirjandus neist teemadest liiga ühekülgse pildi ning loob stereotüüpe.
Õpilastes võib arendada meediakriitilisust, tehes harjutusi, kus nad pakuvad ise piltidele positiivseid ja negatiivseid allkirju ning analüüsivad, kuidas need mõjutavad meie arvamust piltidel kujutatust. Võib paluda õpilastel koostada ajaleht, mis tavameedia tasakaalustamiseks sisaldaks ka positiivseid uudiseid Afganistanist või teistest islamimaadest. Koostöös Eesti Väitlusseltsiga saab korraldada näidisväitlusi Afganistani/islamiusu teemal, millele järgneb argumendikoolitus.
Hea võimalus alternatiivse vaatenurga loomiseks on dokumentaalfilmide vaatamine, mis on tasuta laenutatavad www.maailmakool.ee lehelt (valides alajaotuse „Meediateek“). Filmid Afganistanist annavad aimu muustki kui vaid sõjast. Filmis „Afganistan otsib superstaari“ näidatakse samasugust lauljate konkurssi, nagu Eestiski korraldatakse, film „Afganistan ja kriket“ kajastab Afganistani esimese kriketimeeskonna teekonda rahvusvahelistele võistlustele. Film „Itaalia arst“ räägib arstist nimega Alberto Cairo, kes on aidanud enam kui 50 000 maamiiniohvril taas kõndima hakata.
Filmide järel saab arutleda, miks meedia kajastab Afganistani puhul vaid negatiivseid uudiseid ning kuidas see afgaanide elukäiku mõjutab. Nagu ütleb Eestis elav Afganistani põgenik, restoranikokana töötav Arian: „Kui räägin inimestega, on neil palju küsimusi. Aga kui ma ütlen, et olen Afganistanist, ei ole neil enam küsimusi. Nad arvavad, et ma olen terrorist.“ Lisaks teadmiste andmisele tekitab filmivaatamine emotsioone, aitab näha maailma teiste inimeste vaatenurgast ning pakub ainest aruteluks, enda hoiakute ja arvamuste uurimiseks ning muutmiseks.

4. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus
Sõpruskoolide projekti tulemusena on märgata õpilaste huvi ja aktiivsuse tõusu. Õpetajad imestavad, kui õpilased Afganistani või islamiusu teemal peetud tunnist oma blogides kirjutavad – muidu olevat harv juhus, et õpilane tunnis toimuva üle veebipäevikus arutleb. Õpetajad ja õpilased on avaldanud artikleid oma koolide infolehtedes, aga ka kohalikes ja üleriigilistes päevalehtedes ja „Õpetajate Lehes“. Julgustame koole Afganistani sõpruskooli kaudu saadud uusi teadmisi teistega jagama.
2011. aasta sügisel kirjutasid Eesti ja teiste projektis osalenud Euroopa riikide õpilased ühise manifesti, kus sõnastasid Afganistani õpilaste peamised mured seoses kooliga. Manifest anti üle kõigi projektis osalenud maade parlamendisaadikutele, tuletamaks neile meelde, et Afganistani hariduse toetamine on tähtis. Nii manifesti kirjutamisel kui esitamisel oli juhtroll kooliõpilastel endil – nemad formuleerisid oma seisukohad, kirjutasid need lahti ja esitasid oma soovitused poliitikutele.
Näide: julgus ja kogemus, et osaleda uutes projektides
Alatskivi Keskkoolis loodi sõpruskoolidest ja projektitööst huvitatud õpetajatest töörühm, mille eesmärgiks oli koolis tutvustada ja rakendada uue õppekava poolt pakutud võimalusi ja nõudmisi globaalsete teemade õpetamisel. Niisuguseid teemasid leidub nii õppekava põhiväärtustes, erinevates läbivates teemades kui mitmete õppeainete sees. Tänaseks on kool otsustanud osaleda veel muudeski maailmahariduse projektides nagu “Sotsiaalne õiglus ja jätkusuutlik areng”, “Teach MDGs”, UNESCO koolistaatuse kujundamine. Kõik õpilased ja õpetajad on koostöös üritusi korraldanud või neil osalenud, saades nii hulgaliselt uusi teadmisi, kogemusi, sõpru ja ka tuntust.

Lõpetuseks
Koolidevahelised sidemed võivad koolile palju kasu tuua. Parimad partnerlused tekitavad entusiasmi ja motivatsiooni õppimiseks ning loovad avatust teistmoodi mõtteviiside suhtes. Sõpruskool aitab õpilastel arendada eneseteadvust, austust teiste suhtes, (meedia)kriitilist mõtlemist, suhtlusoskus teisest kultuuriruumist pärinevate inimestega ja võõrkeeleoskust, austust mitmekesisuse vastu, õiglustunnet, soovi võidelda ebaõigluse vastu, arusaama üleilmsete ja kohalike sündmuste vastastikest seostest ning mõjust, mida meie tegevus avaldab kogu maailmale ning vastupidi.
Lõpetuseks mõned soovitused, mida sõpruskooliga suhtlemisel silmas pidada, eriti kui sõpruskool asub mõnes arenguriigis.
Head tavad

• Sõpruskoolide koostöö peaks põhinema võrdsusel, et see ei tekitaks omakorda stereotüüpe (meie rikkad/arenenud/aktiivsed, nemad vaesed/abitud).
• Oluline on õpilaste enda aktiivne osalemine ja otsustamine.
• Valmisolek mõelda kriitiliselt kõikidest kultuurinähtustest, kaasa arvatud meie enda kultuur. Austus teise kultuuri suhtes ei tähenda, et me ei võiks olla selle suhtes kriitilised.
• Valmisolek analüüsida keerulisi ja vastuolulisi teemasid klassiruumi turvalises keskkonnas.

Hoiduda tuleks

• keskendumisest vaesusele ja hädadele ilma nende põhjuseid selgitamata.
• keskendumisest rahalisele abile, selle asemel, et rääkida inimõigustest ja õiglusest.
• sisendamast õpilastele, kui “õnnelikud” nad on Afganistani lastega võrreldes.
• keskendumisest erinevustele, selmet näha olulisi sarnasusi, “nende” ja “meie” vastandamine.
• suhtumisest, et meil on partnerlusele rohkem anda kui sellest saada, ükskõik kas materjalide või õppimise mõttes.
• tundlike või vastuoluliste teemade arutamine klassis.

Eestis pakub sõpruskoole Aafrikas näiteks MTÜ Mondo. Kui olete huvitatud saama sõpruskooli Kongo külast Ghanas või Shianda külast Keeniast, võtke ühendust aadressil jonnahelin@gmail.com. Häid uusi sõpru kõigile!
Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti rahastavad Euroopa Komisjon ja Eesti Välisministeerium arengukoostöö eelarvest.
……………………………………………………………………………….
Artikli lõppu tuleb lisada 3 fotot koos järgmiste allkirjadega:
Fotode allkirjad:
1) http://dl.dropbox.com/u/4760842/Marjele/Aschiana%20Charikar%20IMG_0328.JPG
Aschiana Charikari tüdrukutekooli direktor (vasakul) ja õpetaja annavad sõpruskoolide projekti koordineerijale Maari Rossile üle õpilaste õmmeldud nukuriided.
2) http://dl.dropbox.com/u/4760842/Marjele/Aschiana%20Charikar%20IMG_0342.JPG
Tallinna Tehnikagümnaasiumi sõpruskooli tüdrukud Eestist saadetud fotode ning joonistustega.

3) O-kettal samas aineraamatus on pildifail nimetusega „Ross1“
Õpetaja Ruth Kõivisto avatud inglise keele tund “Sensing Afghanistan” Antsla Gümnaasiumis, kus õpilased tulid kooli afganistanipärastes riietes ning istusid sealse kombe kohaselt põrandal (paljudes Afganistani koolides pole veel mööblit).