A A A

Abielu ja laste õigusi puudutavad seadused

Merle Haruoja

 

Eestis reguleerivad abielu ja laste õigusi arvukad õigusaktid. Õpetaja peaks oma töös lähtuma peamistest, milleks on:
Eesti Vabariigi Põhiseadus
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon
Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt
Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta
Lapse õiguste konventsioon
Laste õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja –pornograafiat käsitlev fakultatiivprotokoll
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
Euroopa Liidu põhiõiguste harta
Perekonnaseadus
Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon
Tsiviilseadustiku üldosa seadus
Eesti Vabariigi haridusseadus
Karistusseadustik
Töölepingu seadus
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus

 

Kuna seadusloome on pidev protsess, mis järgib ühiskonnas toimuvaid muutusi, siis ei ole ülaltoodud loetelu lõplik.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 sätestab, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Õpetajatele on tungivalt soovitav tutvuda põhiseaduse kommenteeritud väljaandega (vt täiendava kirjanduse nimekirja artikli järel), mis annab põhjaliku ülevaate rahvusvahelisest ja siseriiklikust õigussüsteemist ning õigusaktide kohaldatavusest. Rahvusvahelise õiguse siseriiklikul kohaldamisel on oluline teada, et juhul, kui Eesti on mingi rahvusvahelise lepingu osalisriik, on see leping siseriiklike õigusaktide suhtes ülimuslik. 2003. aasta 14. septembri rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus, mille järgi võib Eesti kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. See tähendab, et Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades seejuures liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1. mail 2004 ühines Eesti Euroopa Liiduga ja 1. detsembril 2009 jõustusid Lissaboni leping ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta.
Lepingutekstidega tutvumisel on oluline mõista rahvusvaheliselt kokkulepitud termineid ja definitsioone. Lisaks artiklitele tuleks õpetajal lugeda ka iga lepingu sissejuhatust, mis annab ajaloolise ülevaate käsitletava valdkonna teistest rahvusvahelise õiguse normidest ja väärtustest. ÜRO, Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste normidega tutvumisel nähtub iga teema süsteemne käsitlus nii ülemaailmselt kui ka regionaalselt.
Rahvusvahelised lepingud ja õigusnormid tõlgitakse eesti keelde ning avaldatakse Riigi Teatajas. Kahjuks on ette tulnud olukordi, kus tõlget pole tehtud samaaegselt õigusnormi või lepingu jõustumisega Eestis ning sel juhul on aluseks jäänud lepingu originaalkeelne tekst. Leidub ka lepinguid ja õigusnorme, mille eestikeelses tõlkes võib esineda erinevusi või ebatäpsusi. Seega kahtluste korral, kas eestikeelne tekst vastab täpselt originaalkeelele, tuleb neid kõrvutada ja vajadusel viidata originaalkeelsele tekstile.

 

1. Abielu ja perekonda puudutavad seadused
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 16 sätestab, et täisealiseks saanud meestel ja naistel on õigus ilma igasuguste kitsendusteta rassi, rahvuse või usu põhjal abielluda ja perekonda asutada. Neil on võrdsed õigused abiellu astumise suhtes, abielus olemise ja abielu lahutamise ajal. Abielu võib sõlmida vaid mõlema abielluva poole vabatahtlikul ja täielikul nõusolekul. Perekond on ühiskonna loomulik ja põhiline rakuke ning tal on õigus ühiskonna ja riigi kaitsele. http://www.eihr.ee/Est/DeklEST.html
ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste artikkel 10 sätestab, et käesolevast paktist osavõtvad riigid tunnustavad järgnevat:

  1. Perekonnale, mis on ühiskonna loomulik ja põhiline rakuke, peab osaks saama võimalust mööda kõige ulatuslikum kaitse ja abi, eriti tema kujunemise ajal ja senikaua, kui perekond vastutab mitteiseseisvate laste ning nende kasvatamise eest.
  2. Eriline kaitse peab osaks saama emadele enne ja pärast sünnitust teatud mõistliku aja piires. Selle perioodi jooksul peavad töötavad emad saama tasulist puhkust või puhkust piisava abirahaga sotsiaalkindlustuse poolt.
  3. Erilisi abinõusid tuleb rakendada kõigi laste ja noorukite kaitseks ning abistamiseks ilma igasuguse diskrimineerimiseta perekondliku päritolu või mõne muu tunnuse alusel. Lapsed ja noorukid peavad olema kaitstud majandusliku ja sotsiaalse ekspluateerimise eest. Nende töö kasutamine aladel, mis on kahjulikud nende kõlblusele ja tervisele või on eluohtlikud ning võivad kahjustada nende normaalset arengut, peab olema seadusega karistatav. Lisaks sellele peavad riigid kehtestama vanusepiirid, millest nooremate laste palgatöö kasutamine on keelatud ja seadusega karistatav. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=23981

Abielu ja perekonnasuhete käsitlemisel on oluline juhinduda konventsioonist naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta mille artikkel 16 sätestab:

 

1. Osavõtvad riigid rakendavad kõiki vastavaid abinõusid, et likvideerida naiste diskrimineerimine kõigis abielu ja perekonnasuhteid puudutavates küsimustes ning tagavad sealhulgas meeste ja naiste võrdsuse alusel:
(a) ühesugused õigused abiellumiseks;
(b) ühesugused õigused abikaasat vabalt valida ja abielluda ainult oma vabal tahtel ja täielikul nõusolekul;
(c) ühesugused õigused ja kohustused abielu kestel ja selle lahutamisel;
(d) meeste ja naiste ühesugused õigused lapsevanematena, olenemata nende perekonnaseisust; kõigis lapsi puudutavates küsimustes peavad domineerima lapse huvid;
(e) ühesugused õigused vabalt ja vastutavalt otsustada, kui palju sünnib lapsi ja kui suured on ajavahemikud nende sündimise vahel, ning saada informatsiooni, haridust ja vahendeid selle õiguse realiseerimiseks;
(f) ühesugused õigused ja kohustused olla eestkostjaks, hooldajaks, volinikuks või lapsendajaks või täita analoogilisi funktsioone, kui see on ette nähtud siseriikliku seadusandlusega, kusjuures kõigil juhtudel peavad domineerima laste huvid;
(g) mehe ja naise võrdsed isikuõigused, sealhulgas õigus valida peerkonnanime, elukutset ja tegevusala;
(h) abikaasade võrdsed õigused vara vallata, omandada, hallata, kasutada ja käsutada nii tasuta kui ka tasu eest.

 

2. Laste kihlumine ja abiellumine on õigustühine ning rakendatakse kõiki vajalikke abinõusid, ka seadusandlikke, et määrata kindlaks abiellumise minimaalvanus ja abielude kohustuslik registreerimine perekonnaseisuaktides. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=23988
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 12 sätestab, et abieluealisel mehel ja naisel on õigus abielluda ja luua perekond vastavalt selle õiguse kasutamist reguleerivatele siseriiklikele seadustele. Protokoll nr.7 artikkel 5 sätestab, et abikaasadel on võrdsed õigused ja kohustused nendevahelistes eraõiguslikes suhetes, samuti nende suhetes lastega abielu eel, selle ajal ja lahutuse järel. Käesolev artikkel ei takista riike rakendamast abinõusid, mis on vajalikud laste huvides. https://www.riigiteataja.ee/akt/922131
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 9 sätestab, et õigus abielluda ja õigus luua perekond tagatakse nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2007:303:0001:0016:ET:PDF
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 sätestab: Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
Eesti Vabariigi põhiseadus ei tee soolisi kitsendusi abiellumisel, kuid samasooliste isikute abielu ei ole õiguslikult sätestatud, samuti pole diskussioon ühiskonnas leidnud siiani tasakaalustatud ja seadustatud väljundit. Omasooliste abielud on legaliseeritud Hollandis, Suurbritannias Hispaanias, Belgias, Portugalis ja Rootsis, lisaks toimub paljudes riikides toimub vastav diskussioon. Omasooliste abielud/kooselude legaliseerimine näib olevat laienev tendents. Eesti perekonnaseaduse § 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13330603 sätestab, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ning abielluda võivad täisealised isikud. Vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõime laiendamise sätete kohaselt annab kohus õiguse abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Omavahel ei või abielluda veresugulased ja inimesed, kes on omavahel lapsendamissuhtes. Seaduse kohaselt kehtib mitme samaaegse abielu keeld ning kui perekonnaseisuametnikul või abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on alust eeldada, et üks pooltest on juba abielus (st esineb abielu sõlmimist takistav asjaolu), ei või ta abielu sõlmimist kinnitada.
Perekonnaseadus sätestab põlvnemise õigusliku tähenduse, ülalpidamise ulatuse ja andmise viisi, vanema hooldusõiguse põhimõtted ja teostamise, lapse esindamise, erieestkostja ja kasupere määratluse, kohustuse lapse huvides juhindumiseks, lapsendamise lubatavuse ja palju muud olulist perekonnaõiguse valdkonnast.

 

2. Laste õigusi puudutavad seadused
Lapse õiguste konventsiooni artikkel 1 sätestab, et lapse all mõistetakse iga alla 18-aastast inimolendit, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei loeta teda täisealiseks varem. Lapse õigused on inimõigused ja need on olemas igal lapsel, arvestades tema iga ja õigusvõimet. Inimõiguste üldise põhimõtte kohaselt on igaühel kohustus austada teiste isikute ja isikute rühmade (seega ka laste) inimõigusi. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis viidatut kohaldatakse kooskõlas lapse õiguste konventsiooni ja teiste rahvusvaheliste normidega, kuna oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu vajab laps erilist kaitset ja hoolt (k.a. vastavat seaduslikku kaitset) nii enne kui pärast sündi. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24016
Lapse õiguste konventsiooni sissejuhatuse lõige 7 sätestab, et laps tuleb üles kasvatada ÜRO ideaalide, eriti rahu, väärikuse, sallivuse, vabaduse, võrdsuse ja ühtekuuluvuse vaimus ning põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas.
Eestis reguleerib laste kaitset Eesti Vabariigi lastekaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13147577 Kahjuks on see laste kaitse igakülgseks ja süsteemseks reguleerimiseks ebapiisav. Seadus on deklaratiivne ega hõlma käesoleval ajal kõiki vajalikke abinõusid ja regulatsioone.

 

2.1. Lapse õigus- ja teovõime
Isiku õigus- ja teovõime sätestab Eesti Vabariigi Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 7. Selle järgi algab füüsilise isiku õigusvõime (ehk võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi) inimese elusalt sündimisega ja lõpeb tema surmaga. Tsiviilseadustiku § 8 sätestab füüsilise isiku teovõime ehk võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täisealiseks (18-aastaseks) saanud isikul on täielik teovõime; lapsel (alla 18-aastasel isikul) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama seaduse § 9 sätestab vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamise kohtu poolt, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012
Karistusseadustiku § 33 sätestab, et isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13204491

 

2.2. Lapse õigus turvalisusele
Eesti on ratifitseerinud lapse õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolli https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=775056. Protokolli sätete kohaselt keelavad protokolliosalised laste müügi, lasteprostitutsiooni ja -pornograafia.
Eesti Vabariik on ühinenud lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooniga https://www.riigiteataja.ee/akt/26933. Konventsiooni eesmärgid on tagada õigusvastaselt osalisriiki viidud või osalisriigis kinni hoitava lapse viivitamatu tagasitoomine tema hariliku viibimiskoha riiki ning võimaldada osalisriigi seaduste alusel last hooldada ja külastada teises osalisriigis.

 

2.3. Lapse õigus haridusele
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni 1. protokolli artikkel 2 sätestab õiguse haridusele. Kedagi ei või jätta ilma õigusest haridusele. Endale võetud mistahes haridus- ja õpetamisfunktsioone täites peab riik austama vanemate õigust tagada lastele nende endi usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus.
Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 sätestab, et igaühel on õigus haridusele. Eesti Vabariigis reguleerib seda valdkonda Eesti Vabariigi haridusseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13198443 Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all.
Lapse Õiguste konventsiooni artiklid 28 ja 29 sätestavad õiguse haridusele ja osalisriikide kohustused hariduse valdkonnas.

 

Artikkel 28:
1. Osalisriigid tunnustavad lapse õigust haridusele. Pidades silmas selle õiguse järjekindlat elluviimist ja lähtudes võrdsete võimaluste printsiibist, nemad omalt poolt:
a) teevad alghariduse kõigile kohustuslikuks ja tasuta kättesaadavaks;
b) soodustavad keskhariduse eri vormide arendamist, kaasa arvatud üld- ja kutseharidus, tehes need igale lapsele kättesaadavaks, ning rakendavad selliseid abinõusid, nagu tasuta hariduse juurutamine ja vajaduse korral rahalise abi andmine;
c) teevad kõrghariduse kõikide vastavate vahenditega kättesaadavaks kõigile vastavalt nende võimetele;
d) teevad hariduse ja erialase ettevalmistamise informatsiooni ja juhendmaterjalid kättesaadavaks kõigile lastele;
e) rakendavad meetmeid, mis tagaksid korrapärase koolikohustuse täitmise ja väljalangevuse vähendamise.
2. Osalisriigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et distsipliin koolis vastaks lapse inimväärikusele ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga.
3. Osalisriigid arendavad rahvusvahelist koostööd haridusküsimustes ja aitavad sellele kaasa, pidades eelkõige silmas harimatuse ja kirjaoskamatuse likvideerimist kogu maailmas, ning hõlbustavad juurdepääsu teaduslikele ja tehnilistele teadmistele ning tänapäeva õpetamismeetoditele. Sellega seoses tuleb eriti arvestada arengumaade vajadusi.

 

Artikkel 29:
1. Osalisriigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud:
a) lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele;
b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele;
c) austuse kasvatamisele lapse vanemate, tema oma kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu ja teiste, tema omast erinevate kultuuride vastu;
d) lapse ettevalmistamisele vastutusvõimeliseks eluks vabas ühiskonnas mõistmise, rahu, sallivuse, sugude vahelise võrdsuse, kõikide rahvaste vahelise sõpruse, etniliste, rahvuslike ja usuliste rühmituste ja põliselanike rühmituste vahelise sõpruse vaimus;
e) looduskeskkonna vastu lugupidamise kasvatamisele.
2. Ükski käesoleva artikli ega 28. artikli lõige ei ole tõlgendatav sekkumisena isiksuse vabadusse ja nende organite tegevusse, kes loovad ja juhivad haridusasutusi ning kes järgivad alati selle artikli 1. lõikes esitatud printsiipide täitmist ning jälgivad, et niisugustes haridusasutustes antud haridus vastaks riigis kehtestatud miinimumtasemele.
Lisaks sätestab sama seaduse artikkel 31:
1. Osalisriigid tunnustavad lapse õigust puhkusele ja jõudeajale, mida ta saab kasutada mänguks ja meelelahutuslikuks tegevuseks vastavalt eale ning vabaks osavõtuks kultuuri- ja kunstielust.
2. Osalisriigid austavad ja arendavad lapse õigust täiel määral osaleda kultuuri- ja kunstielus ning soodustavad vastavate võrdsete võimaluste pakkumist kultuuri-, kunsti-, meelelahutus- ja jõudeajategevuseks.
Konventsiooni täitmisest annavad osalisriigid (sh ka Eesti) aru Lapse Õiguste Komiteele. Eesti aruanded on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi ja Välisministeeriumi kodulehel http://www.vm.ee/?q=node/10128 http://www.sm.ee/, http://www.vm.ee/?q=node/10128

 

2.4. Lapse töötamine
Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13198023 sätestab lapse töötamise järgnevalt:
§ 7. Töölepingu sõlmimine alaealisega
(1) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.
(2) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
1)ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
2) ohustab alaealise kõlblust;
3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(4) Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.
(5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega alaealisele lubatud kergete tööde liigid.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine.

 

Täiendavad teabeallikad: