A2-keeleoskustasemel võõrkeele ehk C-võõrkeele ainekava

Üldalused

A2-keeleoskustasemega võõrkeele ainekava toetub gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeelte valdkonnakavale.

Õppe-eesmärgid

A2-keeleoskustasemega võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane:

1. omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab toime tulla teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades võõrkeelt emakeelena kõnelejaga;
2. mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ja oskab suhtluses sellega arvestada;
3. huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
4. omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.

Õppeaine kirjeldus

Lisaks kahele põhikoolis õpitud võõrkeelele on gümnaasiumiastme õpilasel kooli õppesuunast lähtuvalt võimalik alustada ka uue võõrkeele ehk A2-keeleoskustasemega võõrkeele õppimist, selleks ei pea olema eelteadmisi. Uue võõrkeele omandamist toetab varasem keeleõppimise kogemus.
Soovitatav kursuste arv on vähemalt kaheksa. Sel juhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus üldjuhul A1.2, hea õpitulemus A2.1 ja väga hea õpitulemus A2.2. Õpitulemused võivad keeleti ja ka osaoskuseti erineda.
Õppeprotsessis kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppemeetodeid. Rakendatakse paaris- ja rühmatööd, toetatakse võõrkeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist (nt referaadid, esitlused, sh multimeedia, suhtlusportaalid, blogid). Õpilasi ergutatakse kasutama keelt ka väljaspool keeletunde. Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Kooli õppekeelt kasutatakse vastavalt vajadusele (nt selgituste andmisel).
Kuus teemavaldkonda ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Eri teemade kaudu on õpilasel võimalus võrrelda Eesti ja õpitava keelega seotud kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas keeleoskustaset, õpilase huve ning teemade päevakohasust.
Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Õpilase edasiliikumise järgi keeleoskustasemetes arenevad ka tema keelelised teadmised.
Õpilase tähelepanu juhitakse olulistele kultuurierinevustele suhtlemises. Keeleõppes arendatakse endiselt õpioskusi, mis toetavad edasisi võõrkeeleõpinguid ning panevad aluse elukestvale õppele.

Õpitulemused

A2-keeleoskustasemega keel
Gümnaasiumi lõpetaja:

1. mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires;
2. saab hakkama igapäevastes lihtsates suhtlusolukordades, tuginedes õpitud kultuuriteadmistele;
3. koostab lihtsaid tekste õpitud temaatika piires;
4. tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu;
5. kasutab võõrkeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, Internet) vajaliku informatsiooni leidmiseks;
6. seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid;
7. seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus:

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punkt 5.

Õppesisu

MINA JA TEISED: enesetutvustus, huvid ja eelistused; perekond, sõbrad ja tuttavad; välimus ja iseloom; ühised tegevused; perekondlikud sündmused ja tähtpäevad.

KODU JA KODUKOHT: kodu, perekond, sugulased; kodu kui eluruum; kodukoht; tähtpäevad; loodus, aastaajad ja ilm; kodukoha pärimused, traditsioonid ja kombed.

RIIGID JA NENDE KULTUUR: maad, riigid ja rahvad; tavad ja tähtpäevad, kultuuriline mitmekesisus; õpitavat keelt kõnelevate riikide olulisemad sündmused ja inimesed.

IGAPÄEVAELU: igapäevased tegemised, sh olme; tee küsimine ja juhatamine; tegevusalad ja ametid; toitumine; tervis.

VABA AEG: erinevad vaba aja veetmise viisid; reisimine, meedia.

Õppetegevus

Gümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt, rõhuasetus võib kursuseti erineda.
Õpitavat keelt kasutatakse aktiivselt nii tunnis kui ka väljaspool tundi (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused ja kohtumised õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega). Õpilane loeb lihtsamaid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat lähenemist.
Õpetaja suunab õpilasi kõrvutama ja analüüsima keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keeltevahelisi seoseid ning jälgima oma keelekasutust.
Õpetaja planeerib koos õpilasega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase.
Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad paaris- ja meeskonnatöö oskused.
Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:

1. meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;
2. lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid, erinevad ankeedid, CV);
3. loovtööd (nt plakat, kuulutus, luuletus, tõlge, kokkuvõte, blogi);
4. referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;
5. rolli- ja suhtlusmängud;
6. projekttööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine);
7. info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet).

Põhikooli valdkonnaraamat VÕÕRKEELED 2010