Üks vanem tegi ettepaneku minna ratsutama, mis ka teoks sai. Juba minek oli põnev – rongiga Raplasse ja sealt edasi tellitud bussiga sihtkohta. Lapsed said hobustega ratsutada, külakiigel kiikuda, piknikut pidada ja hobustele porgandit anda. Selle ettevõtmisega sai lõimida nii palju ainevaldkondi ja lapsed õppisid endale teadmata. Hiljem selgus lasteaia vestlustes, mida kõike lapsed olid omandanud nn kogemusõppe kaudu.Ühe vanema ideest sai alguse kevadine külvamine ja taimede kasvatamine suuremas mahus (vanem tegi ettepaneku korraldada lasteaias rohevahetus, kevadlaat). Lastega räägiti taimedest, miks neid vaja on, kuidas need kasvavad; külvati taimi ning hiljem pikeeriti tomateid, kurke, tilli, salatit, lilli. Eri ainevaldkonnad tõid erinevaid tegevusi, mis omavahel lõimiti. Mina ja keskkond: köögiviljad, nende eest hoolitsemine, mida nad vajavad, vaatlus piltidelt ja päris köögiviljadelt. Keel ja kõne: temaatilise päevasõna häälimine, sõnakaardid, sassi aetud tähtede õigeks panemine sõnas (laps teab sõna, tähed olemas, vaja laduda sõna). Matemaatika: viljade loendamine, värvid, töölehed, liitmis- ja lahutamisülesanded, seemnete loendamine, mulla mõõtmine topsi (terve, pool), taime mõõtmine igal nädalal lõngaga. Kunst: kartulitrükk, korvi voolimine, viljade rebimine paberist. Muusika: proovimine, kas kartuliga ja porgandiga saab ka pilli mängida, mis häält need teevad. Liikumine: liikumismäng „Ühepajatoit” – lapsed toovad jooksuga vastavat värvi palle patta (nt kartulid on kollased, porgandid punased). Iga ainevaldkond pidi teemat sisuliselt rikastama.