Vene keel

2.3.1. Vene keele õppe- ja kasvatuseesmärgid
Vene keele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tajub keeleoskust teadmiste omandamise alusena ja oma identiteedi olulise osana;
2) omandab põhiteadmised keelest ning oskab neid igapäevaelus ja õppetöös kasutada, järgides vene kirjakeele norme;
3) oskab oma arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha;
4) mõistab keele tähtsust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina, arendab keeleoskust, arvestades suhtlusolukorda ja -eesmärki;
5) loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult;
6) kasutab oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks sõna- ja käsiraamatuid ning internetiallikaid;
7) õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;
8) mõistab vene keele olulisust vene kultuuri kandja ja suhtlusvahendina ning suhtub lugupidavalt teiste rahvaste keelde ja kultuuri.

2.3.2. Vene keele õppeaine kirjeldus
Keeleoskus võimaldab mõista ja väärtustada rahvuskultuuri. Vene keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes vene õppekeelega koolis. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt põhikooliõpilaste emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut. Neis õppeainetes omandatakse keele- ja kirjandusteadmisi ning saadakse erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Ainevaldkonna õppeained toetavad ka õpilaste identiteedi ja enesehinnangu kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut.
1.– 4. klassini on vene keel õppeaine, milles arendatakse nelja keelelist osaoskust (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine) ning õigekeelsust nii teabe- ja tarbetekstide kui ka kirjandustekstide lugemise, arutlemise ja kirjutamise kaudu; kujundatakse algteadmisi foneetikast, ortoeepiast, ortograafiast, leksikoloogiast, fraseoloogiast, morfeemikast, grammatikast. I kooliastmes on vene keele õpe peamiselt praktiline. Õpilased omandavad algteadmised keelest ja kirjandusest, õpivad õigesti kõnelema, lugema, kirjutama ja tähelepanelikult kuulama, arendatakse õpilaste tähelepanuvõimet ja lugemishuvi.
Alates 5. klassist on vene keel ja kirjandus eri õppeained, mida seovad tekstikeskne käsitlusviis ning keeleliste osaoskuste arendamine. Kirjandusõpetuses taotletakse eeskätt õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimete kujunemist ning kõlbelis-emotsionaalset arengut kirjandusteoste lugemise ja mõtestamise kaudu, kuid vaadeldakse ka ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse õpilaste suulist ja kirjalikku väljendusoskust.
II kooliastmes laienevad õpilaste teadmised foneetikast, ortoeepiast, leksikoloogiast, fraseoloogiast, morfeemikast, morfoloogiast ja süntaksist ning arendatakse õigekirja- ja inetrpunktsioonioskusi. Tekstianalüüs näeb ette teksti ülesehituse vaatlust, peaidee sõnastamist, kõnetüübi ja -stiili määramist, tekstis kasutatud kujundlike väljendus- ja sidusvahendite väljaselgitamist. Ortograafiaga tegeldakse tekstipõhiselt.
Õpilastel kujuneb teadlik suhtumine enda ja teiste kõnesse, oskus olukorrale vastavalt suhelda. Lugemisel ja kirjutamisel on tähelepanu võõraste tekstide mõistmisel ning oma tekstide loomisel. Oluline on kuulatava teksti mõistmine. Tähelepanu pööratakse ka neutraalsete ja väljendusrikaste keelevahendite kasutamise oskuse kujundamisele.
III kooliastmes (7.–9. klass) jõuab lõpule foneetika, ortoeepia, morfoloogia ja ortograafia õppimine ning töötatakse süstemaatiliselt süntaksi ja interpunktsiooniga. Omandatakse alusteadmised tekstist kui keele- ja kõneüksusest, teksti struktuuri eripärast, teksti loomisest ja mõistmisest ning eri tüüpi tekstide seostest. Täiustatakse kõiki kõneoskuse liike ning taotletakse kommunikatiivset kompetentsust kõnetegevuse põhilistes valdkondades. Põhitähelepanu pööratakse mitmesuguste kõnevormide arendamisele konkreetsetes situatsioonides, oskusele kasutada eneseväljenduseks vastavalt olukorrale keele kõigi tasandite vahendeid. Õpilased õpivad aru saama erinevatest tekstidest, neid analüüsima ja looma.
Kogu põhikooli vältel kujundatakse õiget ja sidusat kõnet ning rikastatakse õpilase sõnavara. Sammhaaval suureneb iseseisvuse osakaal töös tekstiga: teksti mõistmine, interpretatsioon, žanrilt ja stiililt erinevate tekstide loomine.
Õppesisu valib aineõpetaja arvestusega, et kooliastmeti osaoskuste kaupa kirjeldatud õpitulemused, üld- ja valdkondlikud ning ainealased pädevused on saavutatavad.

2.3.3. Vene keele õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes
3. klassi lõpetaja:
1) mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele, kasutades kõnes ja kirjas sobivaid lühivastuseid ning terviklauseid;
2) oskab kirjeldada eset, olendit ja olukorda;
3) oskab jutustada endast, oma huvidest ja hobidest ning lähiümbruses toimuvast;
4) loeb tekste selgelt, mõtestatult, ilmekalt, vigadeta ja õige intonatsiooniga ning arvestades vene kirjakeele hääldusnorme;
5) jutustab teksti ümber detailselt või lühidalt lihtsa plaani järgi, küsimustele vastates ja märksõnadele toetudes;
6) oskab määrata kuuldud teksti teemat ja põhiideed;
7) loeb iseseisvalt ülesandeid ja juhendeid ning täidab neid;
8) kirjutab kalligraafiliselt ümber trüki- ja käsikirjalist teksti;
9) kirjutab õigesti õpitud ortogramme ja punktogramme;
10) koostab ning kirjutab lihtsaid jutustavaid ja kirjeldavaid tekste;
11) saab aru lihtsast plaanist, tabelist, diagrammist ja kaardist;
12) suudab leida asjakohast teavet erinevatest allikatest ja kasutab eakohaseid sõnaraamatuid.

Õpitulemused
Õpilane:
1) oskab määrata häälikute järgnevust sõnas ja sõna häälikulist koostist, eristab täis- ja kaashäälikuid, helituid ja helilisi ning kaashäälikuid;
2) määrab foneetiliste sõnade piirid, liigendab sõna silpideks, eristab rõhulisi ja rõhutuid silpe;
3) määrab lause grammatilise põhja ning sõnade seose lauses;
4) liigitab lauseid suhtluseesmärgi (väit-, küsi- ja käsklaused) ning tundevärvingu (hüüd- ja mittehüüdlaused) põhjal, eristab lausetüüpe intonatsiooni järgi;
5) eristab kõnevorme (dialoog, monoloog), kõnetüüpe (kirjeldus, jutustus, arutlus) ning žanre (luuletus, jutustus, muinasjutt);
6) eristab stiililt ja žanrilt erinevaid suulisi tekste;
7) määrab audioteksti teema ja peamise mõtte, jätab meelde teksti sisu ning täidab õpetaja korraldusel tekstipõhiseid ülesandeid.

Õpitulemused
Õpilane:
1) hääldab õigesti ja selgelt häälikuid ning häälikuühendeid sõnades;
2) teab peast vene tähestikku;
3) seletab sõna tähendust iseseisvalt ja sõnastike abil;
4) koostab ja hääldab õige intonatsiooniga väit-, küsi- ja käsklauseid;
5) arendab vestlust igapäevaelus juhtunu, loetu ja nähtu kohta;
6) koostab lihtsaid jutustavaid, kirjeldavaid ja ka arutlevaid tekste küsimuste, märksõnade ning lihtsa plaani abil;
7) jutustab ümber eri stiilis ja žanris tekste;
8) loeb peast luule- ja proosatekste.

Õpitulemused
Õpilane:
1) loeb tekste häälega silphaaval ja ladusalt;
2) täidab ülesandeid, milles tuleb valikuliselt lugeda sõnu, sõnaühendeid, lauseid, tekstikatkeid;
3) loeb iseseisvalt eri žanris tekste ning saab neist aru;
4) kasutab sihipäraselt raamatu tiitellehte ja viiteaparatuuri;
5) loeb tabeleid, diagramme, skeeme ja tingtähiseid paberilt ning arvutist;
6) teab nimetada lastekirjanikke.

Õpitulemused
Õpilane:

1) kirjutab vajaliku info vihikusse, päevikusse ja tahvlile ning vormistab selle korrektselt;
2) vormistab grammatikaülesanded õigesti;
3) kirjutab etteütlemise järgi sõnu, lauseid ja lühemaid tekste õigesti;
4) kirjutab ümberjutustusi plaani ja märksõnade järgi;
5) kirjutab kirjeldavaid ja jutustavaid tekste ning vormistab need korrektselt;
6) oskab oma kirjalikke töid parandada.

2.3.5. Vene keele õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:
1) eristab kuulmise järgi žanrilt ja tüübilt erinevaid tekste, saab aru tekstide sisust, täidab audioteksti mõtestamisega seotud ülesandeid;
2) loeb tekste ilmekalt, järgides vene keele hääldusnorme;
3) reprodutseerib ning loob suuliselt tekste (dialoog, monoloog), kasutades keelevahendeid kooskõlas suhtlusolukorra ja vene keele normidega;
4) analüüsib vastavalt õppesisule keeleühikuid ning rakendab omandatud teadmisi kõnepraktikas;
5) hangib sihipäraselt teavet stiililt ja žanrilt erinevatest tekstidest ning teatmeteostest;
6) järgib kirjalikku teksti reprodutseerides ja luues vene keele norme ning kõneetiketti;
7) oskab kasutada sõnaraamatuid, teatmeteoseid ja interaktiivseid õigekeelsusallikaid.

Õpitulemused
Õpilane:
1) saab kuulates aru erinevate tekstide sisust;
2) eristab vormilt erinevaid suulisi tekste (monoloog, dialoog, polüloog), kõnetüüpe (puhtad ja segatüübid) ja žanre (vestlus, reklaam, instruktsioon, teade);
3) määrab kuulatava teksti teema ja peamise mõtte, täidab audioteksti põhjal erinevaid ülesandeid.

Õpitulemused
Õpilane
1) esitab oma mõtteid järjekindlalt, loogiliselt ja sidusalt ning teemale ja suhtlusolukorrale vastavalt;
2) loob dialoogilisi ja monoloogilisi tekste (kirjeldus, jutustus, arutlus), pidades silmas teksti ülesehituse reegleid;
3) avaldab loetu kohta arvamust, põhjendab seda näidetega tekstist ja igapäevaelust;
4) oskab koostada tekstist lühikese ja ammendava ümberjutustuse;
5) jutustab loetust, nähtust ja kuuldust, suheldes kaaslasega või rühmas;
6) oskab kirjeldada ja võrrelda esemeid ning nähtusi;
7) järgib tänapäeva vene kirjakeele norme;
8) järgib kõneetiketi norme.

Õpitulemused
Õpilane:
1) loeb tabeleid, saab aru diagrammidest, skeemidest ja tingtähistest ning kasutab neid oma teksti koostades;
2) loeb teksti ilmekalt, õige intonatsiooniga ning vene kirjakeele hääldusnormide järgi;
3) loeb mõtestatult, tunneb ära stiililt ja žanrilt erinevad tekstid ning mõistab nende sisu;
4) oskab määrata teksti teema, allteemad ja peamise mõtte, teeb vahet fakti ja arvamuse ning põhilise ja teisejärgulise info vahel;
5) kasutab tekstiga töötades erinevaid lugemisviise;
6) oskab leida teavet erinevatest kirjalikest allikatest ning kasutab sõnaraamatuid ja teatmeteoseid;
7) oskab vajalikku materjali otsides orienteeruda raamatute pealkirjades ja tinglikes tähistustes ning viiteaparatuuris.

Õpitulemused
Õpilane:
1) oskab teksti luues teatmeteoseid kasutada;
2) väljendab kirjalikult oma mõtteid vabalt ja selgelt, järgib teksti koostamise reegleid (järjekindlus, loogilisus, sidusus, teemale vastavus) ning kõneetiketti;
3) loob eri stiilis ja žanris tekste (traditsiooniline ja elektronkiri, avaldus, seletuskiri, allkirjastatud tõend);
4) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ja kirjavahemärgistab õigesti õpitud punktogrammidega lauseid;
5) järgib kirjalikult teksti luues vene kirjakeele grammatikanorme;
6) reprodutseerib kirjalikke tekste nõutava kokkuvõtlikkusega (plaan, ümberjutustus);
7) oskab lihtsamaid tekste redigeerida.

2.3.7. Vene keele õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes
9. klassi lõpetaja:
1) väljendub kõnes ja kirjas asjakohaselt ja selgelt;
2) analüüsib vastavalt õppesisule kõigi keeletasandite ühikuid, kasutab omandatud keeleteadmisi oma kõneoskuse arendamiseks;
3) oskab analüüsida teksti sisu;
4) tunnetab tüübilt, stiililt ja žanrilt erinevate tekstide keelelist omapära;
5) loob tüübilt, stiililt ning žanrilt erinevaid suulisi ja kirjalikke tekste;
6) on omandanud redigeerimiskogemuse ning oskab loodud tekstile hinnangut anda;
7) avaldab arvamust põhjendatult ja keeleliselt korrektselt;
8) arvestab suhtluseesmärki, kommunikatsiooni tingimusi ja adressaati, kasutab sobivaid keelevahendeid ning järgib kirjakeele norme;
9) mõistab vene keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust;
10) hangib infot eri allikatest (sh elektroonilistest), kasutab erinevat tüüpi sõnastikke ja muid vajalikke teatmeteoseid.

Õpitulemused
Õpilane:
1) saab kuulates aru eri žanris tekstide sisust, tunnetab teksti keelelist omapära ja stiili;
2) mõistab kuulatava teksti sisu, määrab teksti teema ja põhilise mõtte;
3) eristab vormilt (monoloog, dialoog, polüloog), kõnetüübilt (puhtad ja segatüübid) ning žanrilt (intervjuu, diskussioon, teadaanne) erinevaid suulisi tekste;
4) eristab kuuldu põhjal peamist infot, probleemi ja olulisi seisukohti;
5) täidab audioteksti põhjal erinevaid suulisi ülesandeid.

Õpitulemused
Õpilane:
1) jutustab lähteteksti kokkuvõtvalt ümber;
2) formuleerib probleemi, väljendab ja argumenteerib oma arvamust, teeb järeldusi;
3) arutleb mitmesugustel teemadel, väljendab ja põhjendab oma arvamust;
4) loob suulist teksti monoloogi ja dialoogi vormis, võttes arvesse olukorda ja adressaadi eripära ning kasutades sobivaid keelevahendeid;
5) väljendab end suuliselt suhtlusolukorda arvestades, valdab kõnekultuuri;
6) avab eri stiilis ja žanris tekstide sisu, selgitab tarbetekstidest saadud infot;
7) esineb lühiettekandega kirjakeele norme järgides.

Õpitulemused
Õpilane:
1) loeb ja analüüsib erinevaid tekste;
2) eristab lugedes fakti ja arvamust ning peamist ja teisejärgulist infot;
3) mõistab tarbetekstide otstarvet, suhtub infosse kriitiliselt;
4) loeb keerukaid tabeleid, diagramme, skeeme ja tinglikke tähiseid ning kasutab neid oma teksti koostades;
5) hangib teavet erinevatest kirjalikest allikatest.

Õpitulemused
Õpilane:
1) loob ja vormistab korrektselt eri tüüpi tekste, arvestades olukorda ja adressaati, kasutades keelevahendite rikkust ning järgides keelenorme;
2) formuleerib probleemi kirjalikult, väljendab oma arvamust ja argumenteerib seda, teeb järeldusi;
3) kirjutab arutlevat, kirjeldavat ja jutustavat laadi kirjandeid ja loovtöid;
4) koostab lühiettekande, referaadi, projekti ja uurimuse, kasutades tsitaate, viiteid, kirjanduse loetelu;
5) hindab oma tekste koostades kriitiliselt samateemalisi internetis leiduvaid tekste;
6) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ja kirjavahemärgistab õigesti õpitud punktogrammidega lauseid;
7) tunneb teksti redigeerimise aluseid.