A A A

Sotsiaalainete valdkondlik lõiming

Sotsiaalainete valdkondlik lõiming

Kristi Kõiv, 2010

Sotsiaalvaldkonna alla kuuluvad kolm ainet – ajalugu, inimeseõpetus ja ühiskonnaõpetus.

Sotsiaalainete valdkondliku lõimingu puhul on esmatähtsad kaks aspekti: 1) metateemakeskne lõiming ja 2) lõiming seoses õppekava läbiva ideega.

 

1. Metateemakeskseks lõiminguks sotsiaalainetes võib tuua lähenemise, mille keskmes on metateema, mis seob mõistete, ainealaste teemade ja käsitluste kaudu kolme õppeainet ning millel on psühholoogilisest aspektist kolm komponenti.

 

Esiteks, valdkond, millele sotsiaalvaldkonna ained eelkõige keskenduvad, on inimese sotsiaalne areng, kusjuures see ei tähenda teiste inimese arenguvaldkondade (füüsiline, emotsionaalne, kognitiivne, moraalne) alahindamist, vaid nende käsitlemist vastastikustes seostes ja tervikuna.

Sotsiaalsel arengul on kaks funktsiooni: 1) sotsialiseerumine – protsess, mille abil õpivad inimesed looma ja säilitama suhteid teistega, saades selle läbi aktsepteeritud

ühiskonnaliikmeteks, kes reguleerivad oma käitumist vastavalt ühiskonnas kehtivatele reeglitele, normidele, tavadele, standarditele jne, ning 2) individualiseerimine – protsess, mille käigus õpitakse ennast tundma kui ainuomast, unikaalset ja teistest erinevat inimest (Craig, 2000).

Sotsialiseerumine ja individualiseerimine kui sotsiaalse arengu kaks funktsiooni on omavahel seotud ning moodustavad vastastikku läbipõimunud tervikprotsessi, mõjutades üksteist.

Kõikides sotsiaalainetes pööratakse tähelepanu inimese sotsiaalsele arengule, kuid nende erisused nähtuvad rõhuasetustest: kas tähelepanu pööratakse rohkemal või vähemal määral inimese sotsialiseerumise või individualisatsiooni protsessile. Teiste sõnadega, sotsiaalainetes tegeldakse eelkõige õpilase enesekohase ja sotsiaalse pädevuse arendamisega, kusjuures rõhuasetused selles vallas varieeruvad kolme aine (ajalugu, inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus) raames.

 

Teiseks, kõikides sotsiaalainetes käsitletakse inimese sotsiaalset arengut erinevates kontekstides: lähiümbrus, kogukond, ühiskond, kultuur; erinevad lähiümbrused, erinevad kogukonnad, erinevad ühiskonnad ja erinevad kultuurid. Seejuures erinevates sotsiaalainetes keskendutakse suuremal või vähemal määral erinevatele sotsiaalsetele kontekstidele.

 

Sotsiaalained

Inimeseõpetus

Ühiskonnaõpetus

Ajalugu

 

Kolmandaks, erinevad rõhuasetused sotsiaalainetes tulenevad ka sellest, millisele osale ajalises dimensioonis inimese arengus suuremat tähelepanu pööratakse – kas minevikule, olevikule või tulevikule.

Seega, sotsiaalvaldkonna ainete lõimumise ühisosaks on inimese sotsiaalse arengu käsitlemine erinevates sotsiaalsetes kontekstides erinevas ajalises mõõtmes, kusjuures rõhuasetused on inimeseõpetuses, ajaloos ja ühiskonnaõpetuses erinevad (vt joonis 1).

Sotsiaalainete rõhuasteused, artiklisse

2. Lõiming seoses läbiva ideega on sotsiaalainete õppekavas seotud alusväärtustega: elu ja inimväärikuse austamine, südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus, lugupidamine enda ja teiste rahvaste traditsioonide ja kultuuriväärtuste vastu, sallivus, võrdõiguslikkus ja demokraatia, õigusriigi põhimõtete järgimine, vägivallatus ja solidaarsus, ausus ja õiglus, vastutustunne, looduskeskkonna säilitamine, perekonna väärtustamine. Lõimingu aluseks sotsiaalainetes seoses alusväärtustega on kahesugused ühtsed põhimõtted.

1. Õppimise ja elu lõimimine.

Sotsiaalainete ainekavade õpisisu õppekavas on avatud kohustusliku ning süvendavate ja laiendavate teemade kaudu, kusjuures jaotuse eesmärgiks on anda võimalus käsitletavate teemade põhjalikumaks avamiseks, süvenemiseks ning vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamiseks.

2. Lõimingukeskmeks on õpilased. Õppetegevuse läbiviimisel on õppemetoodiliselt oluline avar metoodiline repertuaar, rõhuasetusega aktiivõppemeetoditele, et tagada koos teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamine ja arendamine.

 

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis 2010.