Moodle'i õpikeskkonna kasutamine geograafia õpetamisel

2010

Piret Karu, Tallinna Reaalkool

Ene Saar, Tallinna Reaalkool

Miks tekkis vajadus õpikeskkonna järele?

2007. aastaks olid senised geograafiaõpikud kasutusel olnud neli aastat ja uute ilmumist lähiaastatel polnud oodata, sest õppekava tegemine oli seiskunud. Vajadus uute õppematerjalide osas, eriti ühiskonnageograafias, oli aga hädavajalik, sest majandusnäitajad muutuvad kiiresti ja nendega on vaja kursis olla. Materjalide paljundamine on muidugi võimalik, need aga kipuvad õpilastel kaduma ja kui keegi puudub, siis ei tea ta, mida tunnis tehti. Kõrgkoolides olid juba kasutusel mitmed õpikeskkonnad ja pärast nendega tutvumist langes meie kooli otsus Moodle kasuks kahel põhjusel: tasuta kasutamine ja uuendamine ning polüfunktsionaalsus.

Moodle õpikeskkonda oleme Tallinna Reaalkoolis kasutanud geograafia õpetamisel alates 2007. aasta kevadest, mil alustasime 11. klassi ühiskonnageograafia kursusega. Esialgne plaan oligi piirduda 11. klassi kursustega. Õpikeskkond osutus aga käepäraseks nii õpilastele kui ka õpetajatele ja nii on geograafiakursused loodud nüüd kõigile õpilastele 7.–12. klassini. Vastavalt vanusele on ka kursuste materjalide mahukus ja kasutamine. Meie kursused on siiski üks võimalik abivahend ja mitmekesistav võimalus põhikoolis ning põhjalikum ja enam kasutatav gümnaasiumiosas. Päris alguse kohta võib öelda, et uue kursuse loomine on ajamahukas ja tahab harjumist. Kursusi tasub luua pikkamööda, sest kõike korraga ei jõuagi. Kursuste „teisel ja ka kolmandal ringil“ oleme teinud juba parandusi ja täiendusi. Kui alus on juba olemas, läheb töö märksa kiiremini. Elektroonilise õpikeskkonna kasutamist reaalkoolis on kindlasti soodustanud võimalus kasutada mobiilset sülearvutitega arvutiklassi, mis võimaldab operatiivselt tööd teha täisklassiga (meil küll tuleb see juba varakult broneerida, sest paljud õpetajad on avastanud mobiilsuse võlu).

Kursuse materjalid on tekkinud õpetajate koostööna. Geograafiakursuste materjale oleme loonud kahe geograafiaõpetajaga ja ökoloogiakursus on bioloogi ning geograafi ühistöö, lisandunud on ka koostöö arvutiõpetajaga. Koostöö on olnud väga meeldiv ja konstruktiivne, selle tulemusena on rakendunud paljud head ideed. Koos tehtud materjal on mitmekesisem ning nii saab ka väga hästi tööjaotust ja aega planeerida.

Mis motiveerib õpetajat Moodle õpikeskkonda kasutama?

• Tekib õppematerjalide kogu, mis on alati kättesaadav.
• Võimaldab ja lihtsustab koostööd kolleegiga.
• Lihtsustab tundide asendamist, sest materjalid alati olemas.
• See on ajaplaneerimise koht.
• Võimalik on jälgida õppimisprotsessi.
• Suhtlemine õpilastega on väga lihtne (tagasiside tööle, teated, e-kirjad).

Moodle õpikeskkonda kasutame mitmeti:

1. Õpilasele kasutamiseks mõeldud materjalid (vahendid). Õpetajad panevad üles oma Powerpointi esitlusi, väga hea on luua otselinke veebilehtedele, erinevatele materjalidele, interaktiivsetele kaartidele, animatsioonidele, mängudele ja ajakirjanduse artiklitele. Geograafia õpetamisel on selline võimalus lausa asendamatu ja „värske“ teabe saab teha kohe kättesaadavaks. Hea võimalus on materjale varakult ette luua ja siis vastava teema või ülesande aja kättejõudmisel teha materjalid õpilastele nähtavaks. Nii on võimalik keskkonnas hoida ka näiteks eelmisel õppeaastal loodud materjale ja siis järjest teha neid õpilastele kasutamiseks kättesaadavaks.
2. Õpilastele mõeldud ülesanded (tegevused). Geograafiaõpetuses on tähtsal kohal uurimuslik õpe. Oleme loonud peaaegu iga teema kohta töölehti või uurimuslikke ülesandeid, kus õpilased kasutavad veebimaterjale ja rakendavad oma IT-oskusi. Lisaks mitmesugustele ülesannetele on võimalik teha küsitlusi, nii enesekontrolli- kui ka hindelisi teste, sõnastikke jne.
3. Kontroll ja hindamine.

Moodle keskkond hõlbustab iseseisvate tööde esitamist ja hindamist. Moodle pakub ka õpetajale võimalust lisaks tavapärasele hindamisele kasutada muid võimalusi: mitmesugused skaalad ja osakaalud, saab kirjutada kommentaare ning anda tagasisidet tehtud tööle. Ei pea vaidlema tööde õigeaegse esitamise üle, sest see on töö juures fikseeritud, seega tagab Moodle keskkond hõlpsasti kontrolli tööde õigeaegse esitamise üle. Ka oleme kogenud, et ebaausad võtted paljastuvad lihtsalt. Tööde juures olevaid allikaid on ju väga lihtne kohe arvutis kontrollida. Kindlasti jääb terve hulk paberit välja printimata ja e-postkast õpilaste kirjadest uputamata. Mõnele kursusele oleme loonud harjutusteste ja kontrolltöid.

Moodle õpikeskkonnast on õpilased tajunud kasu ka siis, kui nad on kodust kaugel võistlustel või sunnitud haiguse tõttu puuduma. Õppematerjal on puudujale kättesaadav ning iseseisvaid töid saab teha igal pool – nii ei teki õppetööst väga suurt mahajäämust. Asjahuvilistele õpilastele ja olümpiaadidel osalejatele on võimalik kerge vaevaga lisamaterjali edastada – samas saavad seda kõik vabalt kasutada!

Oleme õpilastelt küsinud tagasisidet õpikeskkonna kohta ja nad arvavad, et on nii positiivseid kui ka probleeme tekitavaid külgi.
Positiivsed küljed:

• õppematerjalid on kergesti kättesaadavad;
• samaaegselt võib arvutis tegeleda ka muuga;
• ei pea käsitsi kirjutama;
• saadakse aru, et valel on lühikesed jalad;
• saab ise valida huvipakkuvad teemad;
• hea valmistuda kontrolltööks, sest materjalid on kõik nähtavad;
• põnevate linkide ja viidete lisamine võib õpilastes huvi tekitada;
• kasutada saab ka materjale, mida kooliprogrammis ei ole.

Negatiivsed küljed:

• kohati kulub palju aega;
• võivad esineda tehnilised probleemid;
• keskendumine on kerge kaduma (MSN, Skype);
• käekiri ei paranegi;
• suureneb soov maha kirjutada;
• õpilane istub veelgi enam arvutis.

Võib väita, et meie õpilased on Moodle omaks võtnud ja sellest on saanud õppetöö tavapärane osa. On tekkinud isegi käibelause: „ Kui sind ei ole Moodles, pole sind olemas!“

Moodle kasutamine põhikooliklassides

Alustame Moodlega tööd 7. klassis lihtsamate tegevustega ja liigume kuni 9. klassi lõpuni järjest uutele võimalustele. See võimaldab saada „sõbraks” erinevate võimalustega, samas ei tule kõik uued tegevused korraga ning põhikooli lõpuks on selged paljud õpikeskkonna võimalused ning märkimisväärselt on paranenud iseseisva töö oskus. Järgnevalt toome näiteid ülesannetest, mida oleme kasutanud.
Nende ülesannetega saab töötada ka teistes õpikeskkondades, kuid kasutada ei saa siis kõiki Moodle rakendusi.
7. ja 8. klass
7. klassis alustame Moodlega kaardiõpetuses, mis võimaldab kasutada hästi paljusid erinevaid kaarte, mänge ja animatsioone. Nii on võimalik teha õpetust põnevamaks, samas õppida kohanimesid, kaartide mitmekesisust, paremini aru saada öö ja päeva vaheldumisest ning tekitada huvi mitmesuguste arvutikasutamise võimaluste osas.

Internetilehti:
• Interaktiivne Eesti kaart http://www.regio.ee/?op=body&id=204
• Euroopa kaart MÄNG http://www.purposegames.com/game/countries-europe-quiz

Ülesanne 1
Harjuta geograafilisi koordinaate [http://www.purposegames.com/game/longitude-and-latitude-quiz http://www.purposegames.com/game/longitude-and-latitude-quiz
Ülesanne 2
Mitmesuguste kaartide õppimine:
1. Otsi üks geograafiline pilt, kaart või joonis.
2. Pealkirjasta oma töö!
3. Kirjuta lühike geograafiline selgitus. Põhjenda oma valikut.
4. Lisa kasutatud materjalid.

Geoloogiaosa pakub väga palju häid võimalusi just animatsioonide osas. Enamik allikaid on küll ingliskeelsed, aga juba mõnda aega saab kasutada ka eestikeelseid TÜ-s valminud animatsioone. Siinjuures peab arvestama, et TÜ animatsioonid on keeleliselt natuke rasked ja vajavad õpetaja selgitust. Kindlasti on hea, kui õpetaja ka ingliskeelsetele mõistetele lisab võimaluse korral juurde eestikeelsed vasted. Geoloogiateema võimaldab teha nii mitmesuguseid ülesandeid (vt Ülesanne 1) kui ka referaate (näiteks vulkaanide kohta jne).

Internetilehti:
• Laamade liikumine http://esminfo.prenhall.com/science/geoanimations/animations/35_VolcanicAct.html
• Laamade liikumise animatsioonid TÜ geoloogia instituudi kodulehel http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/laamtektoonika.html

Ülesanne 1
Maavärinad reaalajas http://www.iris.edu/seismon
Siin on ka laamade kaart Plate Tectonics. Kaardil on näha öö ja päeva piir käesoleval hetkel. Kursoriga liikudes saad teavet maavärina toimumiskohtadest.
Kirjelda omal valikul mõnda maavärinat.
Kasuta maavärinate infosüsteemi http://www.iris.edu/seismon/.
1. Tutvu legendiga.
Kuidas on märgitud maavärinate tugevus? Millise ajavahemiku kohta võib kaardilt andmeid saada?
Mis ühikutes mõõdetakse maavärinaid? Mis aega kasutatakse maavärinate toimumise registreerimisel? Mis kuupäeval ja kellaajal on see kaart koostatud? Kas Londonis on praegu öö või päev?
2. Kirjelda mõnda hiljutist suuremat maavärinat (Last 30 Days Earthquakes) või kliki kaardil mõnel maavärinal. Avaneb uus kaart, millel maavärina asukoht ja muud vajalikud andmed on täpsemalt näha. Millistel geograafilistel koordinaatidel toimus maavärin? Iseloomusta maavärina tugevust. Milline on kolde (hüpotsentri) sügavus kilomeetrites? Milliste laamade liikumisel maavärin tekkis (Plate Tectonics)?
3. Millised tagajärjed võisid olla sellel maavärinal? Vaata ka õpik lk 33.

Pinnamoe ja veestiku teema juures on toredaid võimalusi nii erinevate kaartide kasutamiseks kui ka mänge kohanimede õppimiseks. Ka on võimalik teha näiteks mandrite pinnamoe ja muude reljeefivormide õppimisel ning merede iseloomustamisel tööd nii atlase, õpiku kui internetikaartidega.
• Purposegame’i koduleht (ka eestikeelsete kohanimedega mängud)
http://www.purposegames.com/game/maailma-tasandikud-ja-suvikud-quiz

Kliimateema sissejuhatuseks on hea võimalus kasutada ülesannet Eesti ilma kohta, millega saab kenasti korrata varem õpitut ja liikuda põhjalikumale tutvusele kliimateguritega (vt üleande tööjuhendit Lisas 1).
• Kliimavöötmete materjalid eesti keeles http://www.hot.ee/kliimavoondid/

Rahvastikuteema juures on jälle võimalik nii riikide, linnade kui ka keelte tundmaõppimisel kasutada igasuguseid mänge. Kahjuks peab arvestama, et enamik vahendeid on inglise keeles ja kohanimede puhul võib siin tekkida probleeme.
Selle teema juures on võimalik õpetada diagrammide tegemist ja jooniste vormistamist – ning seda kõike koostöös arvutiõpetajaga (kui on selline võimalus). Meie kogemus näitab, et ainetunni sisu ja arvutitunni vormi kokkusobitamine on kasulik koostöö (lõiming) nii õpetajatele kui õpilastele. Lisaks lõimingule arvutiõpetusega on paratamatu, et võrreldavate materjalide allikad on valdavalt inglise keeles ja siin saab kasutada inglise keele õpetaja abi või panna ise juurde vajalike mõistete tõlked, sest muidu on töö väga ajamahukas.

Ülesanne 1
Riigi rahvastiku ja majanduse arengutaseme iseloomustus Iseloomusta oma riiki järgmiste andmetega, koosta diagrammid ja kirjeldused ning anna hinnang riigi arengutasemele.
Andmeid leiad maailma riikide andmebaasist .
Vali oma riik ja järgmised teemad: Population; Geography; Economy.

KAVA:
1. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur – koosta diagramm, anna hinnang.
2. Riigi rahvastiku eeldatav eluiga – koosta diagramm viie riigi andmetega, anna hinnang oma riigi meeste ja naiste eluea erinevustele.
3. Riigi rahvuslik koosseis – koosta diagramm, anna hinnang.
4. Täiskasvanute kirjaoskus riigis – koosta diagramm viie riigi andmetega, anna hinnang oma riigi meeste ja naiste kirjaoskuse erinevusele.
5. Hõive riigis ehk millega inimesed tegelevad (Economy) – koosta diagramm, anna hinnang.
6. Riigi majanduses olulised tööstus- ja põllumajandustooted.
7. Riigi maakasutus – koosta diagramm ja põhjenda maakasutust loodusoludega http://www.theodora.com/wfb/2000/wfb_2000.html.
8. Anna hinnang, kas sinu valitud riik on arenenud või arengumaa. Põhjenda oma arvamust.

Loodusvööndite käsitlemisel oleme juba mitu aastat saanud hakkama ilma töövihikuta. Teemade käsitlemisel on kasutusel mitmesugused töölehed; sobivate artiklite lugemine ja küsimustele vastamine; mõistekaardi tegemine (näiteks kõrbete juures koostöös arvutiõpetajaga); lugude kirjutamine (näiteks turistina savannis või vihmametsas) ning rühmatööd.
Moodle eripära arvestades oleme kasutanud võimalust teha rühmatööna piltide ja kaartidega sõnastikku kõigi loodusvööndite kohta. Seda ülesannet saab teha nii kokkuvõtva ülesandena teema lõppedes, aga ka jooksvalt iga teema juures.

Rühmatöö
Koostage iga loodusvööndi juurde vähemalt 16 mõistest/selgitusest koosnev sõnastik, nii et tekib terviklik ülevaade loodusvööndist.
Kindlasti peavad sõnastikus olema:
1) kaart koos asukoha kirjeldusega;
2) kliima selgitus koos kliimadiagrammidega kaardil;
3) rahvastiku tiheduse kaart antud loodusvööndi kohta;
4) taimede ja loomade pildid.
Kõik pildid ja kaardid peavad olema allkirjastatud korrektselt ning viidatud peab olema allikatele.
Otsi loodusvööndi kajastamist meedias:
1) Milliste juhtumistega seoses seda ajakirjanduses kõige enam kajastatakse?
2) Kas uudistesse jõudnud teated on sellele piirkonnale iseloomulikud protsessid?
3) Kuidas kajastub piirkonnas toimunu Eestis?

9. klass
9. klassi osas oleme põhitähelepanu suunanud Eesti käsitlemisele, kasutades sealjuures erinevate ülesannete võimalusi.
Kaardiõpetuses oleme mitu aastat koostanud ühe küla atlast, kasutades Kiira Mõisja tööjuhendit.
Kiira Mõisja kaardiõpetuse tööjuhendi kodukoha atlase koostamiseks leiab veebilehel
http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf.

Töö eeltoodud juhendiga on üsna töö- ja ajamahukas, mistõttu oleme koostanud mõnevõrra teiselaadse ja lühema ülesande tööks interaktiivse Eesti kaardiga (vt Lisa 2).

Eesti geoloogilise ehituse ja pinnamoe käsitlemiseks on olemas head materjalid.
• Geoloogiamaterjalid http://www.geoeducation.info/geoturism/projekt.php
• Maavarade kastumine Eestis http://www.stat.ee/38612
• Geoloogilised vaatamisväärsused http://www.egeos.ee/?pg=geotoobid&lang=est
• Eesti tähtsamad maavarad, nende paiknemine ja kasutus http://www.ut.ee/BGGM/maavara/index.html
Juba mitu aastat oleme teinud Eesti teemade käsitlemisel õppekäigu Ida-Virumaale. Õppekäigul oleme vaadanud erinevaid loodus- ja inimtekkelisi objekte, kuid eelkõige keskendunud Kohtla kaevanduspargile-muuseumile. Õppekäigu jaoks on õpilastel ka eraldi tööleht, mille nad täidavad kohapeal. Enne õppekäiku on vaja teha eeltööd ja siin on heaks abiks muuseumi kodulehekülg veebiaadressil http://www.kaevanduspark.ee/.

Eesti kliima õppimisel on hea teha väikest uurimislikku tööd ja võrrelda kahe Eesti piirkonna kliimat. Selle ülesande tööjuhendile (vt Lisa 3) lisaks on antud ka õpilase vastustega töö (vt Lisa 4).

Eesti rahvastiku ja majanduse teema käsitlemiseks pakub palju andmeid Eesti Statistikaamet.
• Statistikaameti kodulehekülg http://stat.ee/
• Seal esitatud animatsioon rahvastikupüramiidist http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/
• Statistikaameti kodulehe koolinurk http://www.stat.ee/files/koolinurk/

Ülesanne 1
Rühmatöö erinevate maakondade rahvastiku iseloomustamiseks (vt Lisa 5). Ülesanne 2
Eesti arengutaseme võrdlemine teiste riikidega (vt Lisa 6). Ülesanne 3
Rühmatöö. Koostage esitlus ühe tööstusharu iseloomustamiseks.
1. Leia ja nimeta majandusharu ettevõtteid.
2. Millistes asulates ettevõtted paiknevad? Millised on paiknemise seaduspärasused?
3. Millist toorainet majandusharu vajab, kust seda hangitakse?
4. Millist tööjõudu see tööstusharu vajab?
5. Too näiteid toodete kohta (pildid).

Kindlasti pakuvad õpikeskkonnad palju võimalusi erinevate (õpi)oskuste arendamiseks nii õpilastele kui õpetajatele.

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli loodusainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-2-8