Tähelepanu! Word-vormingus dokumentide vaatamiseks ja allalaadimiseks avage need uuel leheküljel (klikkides hiire paremal klahvil ja “ava uues aknas”), seejärel laaditakse dokument alla ja kogu sisu on nähtav.
Selgitusi 3. klassi õpiraskustega õpilastele mõeldud eesti keele töölehtedele
Tiina Kaare, Ristiku põhikooli õpetaja, 2010
Eesti keele metoodiline materjal 3. klassile
Eesti keele tööleht 3. klassile, 1
Eesti keele tööleht 3. klassile, 2
Eesti keele tööleht 3. klassile, 3
Eesti keele tööleht 3. klassile, 4
Eesti keele tööleht 3. klassile, 5
Eesti keele tööleht 3. klassile, 6
Õpiraskustega õpilastel on raske omandada funktsionaalset lugemisoskust. Raskuste põhjused on väga erinevad ning seetõttu mainitakse neist näitena vaid mõningaid:
- lapse kõne arengu hälbed;
- nägemis- või kuulmispuue;
- piiratud sõnavara, kakskeelsus;
- vähene silmaring, lünklikud taustteadmised;
- sõnatuletamise puudulik areng;
- vähesed enesekontrollioskused.
Loetut ei mõista sageli õpilanegi, kes on tehnilise lugemisoskuse väga hästi omandanud. Lugemise tehniline külg üksi ei taga arusaamist. Õpiraskustega õpilaste puhul eeldab igasuguse uue materjali õpetamine eelteadmiste aktualiseerimist, detailset juhendamist iga uue oskuse omandamisel ning nende laste taju eripära arvestavat näitlikustamist. Eraldi on vaja õpetada:
- tööjuhendi lugemist, sellest arusaamist ja tööjuhendile vastavat tegutsemist;
- mitmeosaliste tööjuhendite mõistmist;
- küsimuste esitamist mõne lauses oleva sõna kohta;
- õige vastuse leidmiseks teksti juurde tagasipöördumist jne.
Töölehed on koostatud konkreetse klassi õpilaste vajadusi silmas pidades. Tekstid on valitud lühidad, sisu poolest õpiraskustega lastele jõukohased. Töölehtede teemavalik on juhuslik – eesmärk on näidata üksikute teemade käsitlemise võimalusi.
Klassi põhilised õppematerjalid olid:
1) L. Tungal, A. Kloren. Eesti keele õpik 3. klassile, 1. ja 2. osa. Avita;
2) Kloren, A. Eesti keele töövihik 3. klassile, 1. ja 2. osa. Avita;
3) Kloren, A. Eesti keele harjutusvara 3. klassile, 1. ja 2. osa. Avita.
Töölehtede eesmärgid ja soovitused õpetajale
1. Nimisõnade omastava käände moodustamine
Eesmärgid: õpilane:
1) õpib moodustama mõne kasutatavama nimisõna omastavat käänet;
2) oskab saadud sõnavorme õigesti kirjutada;
3) pöörab tähelepanu ülesandele ning täidab ainult nõutud ülesande.
- Kui õpilane on vastuse öelnud, võib küsimust lühendada (kelle kõrvad? – jänese kõrvad). Seejärel korratakse ainult nimisõna nii nimetavas kui ka omastavas käändes (jänes, jänese).
- Klassi või rühma puhul võib tabel olla tahvlil (arvutis, SMART-tahvlil). Kordamist vajab, millal ütleme kes? (kelle?) ja millal mis? (mille?). Sõnavormi kirjutamisele eelneb suuline vastus.
- See töövõte (Täida ainult 4. ülesanne) muudab tegevuse õpilastele huvitavamaks ja mängulisemaks, samas arendab tähelepanu ning ajendab õpilasi ka edaspidi töökorraldusi täpsemalt lugema.
2. Tegusõna lihtlauses
Eesmärgid: õpilane:
1) leiab (lünk)tekstist tegusõnad;
2) teab tegusõna tähendust lauses;
3) tajub lauset sisulise ja vormilise tervikuna;
4) täiendab lünkteksti valikus antud sõnadega.
Töölehte sobib kasutada 2. õppeveerandil keeleõpetusteema „Tegusõna olevik ja minevik“ juures. Õpiku üldteema on „Isad ja liiklus“. Nõrgema õpilase puhul (piiripealne intellekt, tugevad nägemis- ja ruumitajuhäired vm) on soovitatav anda sõnad lünkteksti sõnavalikus õiges järjekorras. Selline õpilane vajab abi ka lause piiritlemisel (lauselõpumärkide esiletõst).
3. Liitlause moodustamine
Eesmärgid: õpilane:
1) teab, et liitlause koosneb lihtlausetest (osalausetest);
2) mõistab erinevate sidendite tähendusi;
3) kasutab osalauseid ühendades sobivaid sidendeid;
4) moodustab antud lihtlausetest mõtestatud liitlauseid.
- Töölehte sobib säärasel kujul kasutada klassi- või rühmatööna keeleõpetusteema „Liitlause moodustamine“ puhul. Õpiku üldteema on „Ametimehed“.
- Töö toimub suuliselt. Ühiselt tuletatakse meelde sidesõnu ning meenutatakse, milliste ette pannakse koma. Ühe lause põhjal harjutatakse lausepoolte ühendamist erinevate sidesõnadega (sidenditega) kuni õige variandi leidmiseni, nt
Rainer ei saa…………………, aga õues sajab…………………..
Rainer ei saa………………… ja õues sajab …………………….
Rainer ei saa …………………, sest õues sajab ………………….
Ülesande lõpul jõutakse järeldusele, et kahest tähenduslikult sobivast lihtlausest saab moodustada sidesõna (sidendi) abil liitlause. - ülesande täitmisel võib tekkida vajadus juhtida õpilase tähelepanu moodustatavate lausete tähenduslikule küljele, nt
Vanaema tõi toidu lauale, sest ilm oli väga soe. (Kas külma ilmaga ei oleks toonud? Kus võis see laud asuda?) - ülesannet saab täita erinevatel raskusastmetel:
1) õpilased moodustavad ja kirjutavad sisult loogilised laused, kuid jutukest ei teki;
2) õpilased lõpetavad laused nii, et tekib jutuke.
Abistava võttena võib maalida kujutluspildi: Kes on tegelased? Mida keegi tegi? Miks oli pere toas? Valminud jutukesed loetakse ette. Ühiselt arutletakse, miks jutud ei ole täpselt sarnased.
4. Töö eesti rahvajutu tekstiga
Eesmärgid: õpilane:
1) tutvub rahvajutu iseloomuliku sõnakasutusega ning leiab tekstist tänapäevastele sõnadele sobivad vasted;
2) kasutab küsimustele vastates korduvat lugemist;
3) suudab tekstist saadud teabe põhjal valikvastuste seast iseseisvalt leida lausetele sobivad lõpud.
Seda töölehte sobib kasutada klassi- või rühmatööna 3. õppeveerandil pärast lugemispala „Eesti rahva muuseum“ käsitlemist. Õpiku üldteema on „Eestimaa lapsed“. Teema käsitlus algab olemasolevate teadmiste aktiivistamisega. Võimaluse korral meenutatakse Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis käiku. Vastatakse küsimustele, millised nägid välja vanaaegsed talumajad, kuidas inimesed vanasti taludes elasid jne. Etapi lõpuks peaksid õpilased saama ülevaate rahvajuttude olemusest ja tekkest.
Enne teksti lugemist tuleb tutvuda sõnaselgitustega. Kas õpilane mõistis sõnade ja väljendite tähendusi, saab kontrollida:
1) küsimuste toel (Kas sa tunned mõnda poisinolki? Kuidas ta vandus, missuguseid sõnu võis kasutada?);
2) luues seoseid laste kogemuste baasil (regi – vastlasõit; moondab – tsirkus ja mustkunstnik);
3) moodustades antud sõnade ja väljenditega lauseid vabal teemal (teksti sisu õpilased veel ei tea).
Järgneb teksti lugemine ja analüüs õpetaja küsimuste toel. Küsimustele vastuste leidmiseks tuleb õpilastel korduvalt teksti poole tagasi pöörduda. Küsimused võivad olla lihtsad, kuid nende abil peaks õpilastel tekkima võimetekohane kujutlus tegelastest ja sündmuste ajalisest järgnevusest, nt Kes olid peategelased? Mis aastaajal loo tegevus toimus? Miks peremees ja sulane veskile läksid? Mis oli koormaks? Miks nad veoautoga ei sõitnud? jne. Niisugune eeltöö võimaldab õpilastel iseseisvalt töölehe ülesandeid täita.
Kokkuvõtteks loetakse töölehelt valikvastuste põhjal tekkinud jutukest. Kui lapsed on valinud erinevad lauselõpud, tekib taas võimalus arutleda. Tunni lõpuks võiks jääda kõlama mõte: ka vanal ajal peeti vandumist halvaks kombeks ja vanduja sai karistada.
Töölehe tekst: E. Hiie, M. Müürsepp. Emakeele lugemik III klassile. Tallinn: Koolibri, 1995.
5. Lihthäälikute ja häälikuühendite kordamine. Küsimuste moodustamine
Eesmärgid: õpilane:
1) eristab pika ja ülipika täishäälikuga, täishäälikuühendi ja kaashäälikuühendiga sõnu ning oskab neid tekstist leida;
2) õpib rühmitama tekstist saadud teavet;
3) suudab teksti põhjal moodustada küsimusi ning vastata neile täislausega.
Töölehte sobib kasutada 4. õppeveerandil peale häälikurühmade kordavat käsitlemist. Õpiku üldteema on „Elust Maal“. Nõrgema tasemega õpilastega võiks teksti enne koos läbi lugeda, kasutades erinevaid võtteid:
1) küsimustele vastamine teksti lausetega;
2) küsimustele vastamine nn oma sõnadega;
3) teksti põhjal suulise kujutluspildi maalimine (Missuguses majas söökla asus? Kes valis laua? Missugusesse lauda ema ja lapsed istusid? Mida tehti peale sööki?).
Selline töö aitab täita ka töölehe 2. ülesannet.
Tekstist saadud teabe rühmitamise oskuste kujundamisel (tabel) on tähtis tegevuste õige järjekord:
1) täida tabelis üks lahter korraga;
2) jooni tekstis alla vastava tunnusega sõnad;
3) iga lahtrit täites alusta teksti lugemist algusest peale.
Küsimustele täislausega vastates tuleb jälgida sõnade järjekorda lauses. Vastuse leiab laps küll tekstist, kuid tähelepanu juhtimata ei taju ta, et täislausega vastamiseks vajalikud sõnad on küsimuses olemas. Muuta on vaja sõnade järjekorda ja selles tuleb õpiraskustega õpilast aidata.
Töölehe tekst: H. Randmäe, K. Sprenk. Emakeele lugemik abikooli 3. klassile. Tallinn: Valgus, 1978.
6. Nahkhiir
Eesmärgid: õpilane:
1) täidab lüngad tekstis sobivate sõnadega;
2) reastab lõigud loogiliselt seotud jutuks;
3) oskab leida tekstist olulist infot ja seda süstematiseerida;
4) jutustab nahkhiirest tabeli põhjal.
Töölehte sobib kasutada 4. õppeveerandil klassi- või rühmatööna õpiku teema „Kes me oleme“ juures. Nõrgematele õpilastele on soovitatav esmalt esitada tekst kuulamisülesandena ja ühiselt tuua esile tunni teema. Lünki saab täita ja tekstilõike järjestada paaristööna. Enesekontrolliks võib selle ülesande lõpul kõrvale anda tervikteksti. Mõnel õpilasel on sellest abi ka tabelit täites.
Lünkade täitmisel ja tekstilõikude järjestamisel on väga hea kasutada SMART-tahvlit ning arvutit kas igale õpilasele või paari peale. Tabelit võiks täita individuaalse tööna, vajaduse korral toeks õpetaja suunavad küsimused. Tabeli põhjal jutustades saavad õpilased lisada fakte oma kogemuste järgi (nt Eestis on nahkhiired looduskaitse all).
Töölehe tekst: H. Randmäe, K. Sprenk. Emakeele lugemik abikooli 3. klassile. Tallinn: Valgus, 1978.
Lisalugemist
Karlep, K. Kõnearendus. Tartu: TÜ Kirjastus, 2003.
Kaukvere, E. Rahvaluule. Töölehed I ja II kooliastme emakeeletundi. Tallinn: Ilo, 2009.
Lerkkanen, M.-K. Lugema õppimine ja õpetamine. Tartu: TÜ Kirjastus, 2007.
Logopeedia ja emakeel. Eripedagoogika nr 30, oktoober 2008.
Plado, K., Sunts, K. Sõnad mängivad peitust. Harjutustik kõnearenduseks ja parandusõppeks. Tallinn: TEA, 2005.